Mulle meeldib aeg- ajalt kuulata Vikerraadiot just seepärast, et nende programmis on täiesti rändom muusika. Mitte ainult inglise- eesti, nagu mujal. Vaid ka soome, prantsuse, vene muusikat esitatakse aeg- ajalt.
Lappasin oma goodreadsi statistikat ja sain aru, kui vähe tean ja loen ma tegelikult kaasaegset kirjandust.
Kui ma võtan maha ammusurnud klassikud ja eesti autorid ( ja loen nendeks ka J. Petrone ning A. Ivanovi), siis pilt on üsna nukker. Kui statistika on õige, siis 21. sajandil on minu poolt loetust välja antud ca 22% raamatutest. Kui arvestada, et elu esimese kolmandiku kirjavara seal väga pole, siis pole proportsioonid üldse mitte paigas.
Kui kaasaegsele lisada veel märksõna- Euroopa, siis veel vähem tean ma seda, mis toimub näiteks Sloveenia või Belgia võimisiganes riigi raamatuturul. Ehk ma ei jäägi millestki ilma, aga tegelikult ju võiks.
Kui ma võtan maha ammusurnud klassikud ja eesti autorid ( ja loen nendeks ka J. Petrone ning A. Ivanovi), siis pilt on üsna nukker. Kui statistika on õige, siis 21. sajandil on minu poolt loetust välja antud ca 22% raamatutest. Kui arvestada, et elu esimese kolmandiku kirjavara seal väga pole, siis pole proportsioonid üldse mitte paigas.
Kui kaasaegsele lisada veel märksõna- Euroopa, siis veel vähem tean ma seda, mis toimub näiteks Sloveenia või Belgia võimisiganes riigi raamatuturul. Ehk ma ei jäägi millestki ilma, aga tegelikult ju võiks.
Kasvõi näiteks teada, mis toimub Lätis. Oleks ju viisakas?
Tänu sarjadele on minu leotumate autorite hulgas Stephenie Meyer, Khaled Hossein. ja Dan Brown. Euroopast on tänu produktiivsusele esireas Helen Fielding, Rowling ja rõõmsa värvilaiguna Swietlicki ningendalegi üllatuseks on palju Soomet: Vuorinen, Haahtelo, Oksanen, Itäranta. Liksom. Põhjamaadest veel Jensen, Selhberg, Jonasson, Nesbo ja Larsson. Britist lisanduvad üksikute raamatutena Hannah, Lee Child .
Tänu Loomingu Raamatukogule ja mõnele sarjale on kröömike ka Belgiat, Lätit, Ungarit, Saksamaad, Islandi ja Hispaaniat. Venemaalt on ka autoreid.
Niimoodi järjestades tundub enam- vähem, aga tegelikult on seda vähe. Euroopa tõlgete ülesleidmiseks peab ise vaeva nägema ja riskima, sest keegi neid väga ei reklaami ega soovita.
Niimoodi järjestades tundub enam- vähem, aga tegelikult on seda vähe. Euroopa tõlgete ülesleidmiseks peab ise vaeva nägema ja riskima, sest keegi neid väga ei reklaami ega soovita.
Mul on ettepanek Euroopa Liidule. Igal aastal võiks välja anda stipendiumi, et iga liikmesriigi hittteos tõlgitakse ning antakse välja kõigis EL riikides. Kuna valida saab vaid ühe, siis pole see mu meelest ka turumajanduse vastu- eks igaüks püüab esile tõsta parima. Parim on kindlasti subjektiivne ning kas Tohvri või Kender või Õnnepalu või Kivirähk, saab olema keeruline valik. Aga ikkagi.
Ka rahaliselt ei tohiks olla ületamatu rahastada 756 -miinus samad keeled, raamatu väljaandmist.
ja Euroopa ühtsus ning integratsioon oleks palju paremal järjel. Meie, kes tuleme NLst teame seda:)