ja lihtsalt pidin seda jagama.
Vasakul on Vahemeremaade toitumispüramiid ja paremal meie oma. Väga palju on sarnast: söö vähe kommi ja liigu palju. Ja siis hakkavad erinevused.
Veini olemasolu toitumissoovitustes on meie tänase alkoholipoliitika valguses lausa küüniline. Meediapildi põhjal põeb iga teine eestlane gluteenitalumatust, neil ehitab teravili toitumispüramiidi põhja...
Üks asi on muidugi soovitused. Teine on reaalsus. eestlased söövad ( TAI toitumisuuringu põhjal) liiga vähe teraviljatooteid, kala ja seemneid- pähkleid. Liiga palju liha (ega sina ju ometi oma lapsele liha ei anna ... ?! :) :)) ja magusat. Ehk siis, me ei sobitu Vahemeremaaga ei soovituse ega ka reaalsusega.
Mu lemmikteema on tegelikult see, et kui palju me ikkagi peaksime arvestama kohalikke olusid, kliimat ja läbi sajandite kujunenud genotüüpe. Ma olen sellest ka varem kirjutanud.
Loodus on olnud uskumatult tark. 7500 aastat tagasi vaatas ta, et siin maalapil on vähe päikest, rohelist vaid mõned kuud aastas, lahjad järvekalad ning ka oliivid ei taha väga kasvada. Samas on uhked rohumaad ja andis meile unikaalse võime lagundada laktoosi, et saaksime kasvõi natukegi kaltsiumi ning D-vitamiini. Stabiilne loomne valk venitas meid pikaks ja me olime nii nutikad, et ehitasime üles vinged riigid.
Sarnane lugu on rääkida igast maailma otsast.
See, et kusagil kasutatakse rohkelt vürtse ja teisal süüakse puhast rasva ning kolmandas kõike, kes liigutab. Ja neljandas lastakse toidul enne hapuks minna. Ei ole juhus. Loomulikult me ei tea, kas see on selllepärast et või pärast seda... Igal dieedil on oma loogika.
Vaid 20 aastat tagasi oli 9 kuud aastas toorena vaid õunad, jõhvikad, kapsas, kaalikas ja porgand. Täna me saame teoreetiliselt kõike. Teoreetiliselt.
Ma olin saate My Kitchen rules fänn ja asi, mis sealt silma hakkas oli, et tegelikult oleme me endiselt vaesed. Järvekala kilo on 25 eurot, Norra lõhe ca 16 eurot. Kana maksab u 2 eurot kilo. Paprika oli ca 4 eurot, minge vaadake värske kodumaise kurgi ja tomati hinda. Kui Poola õun välja arvata, siis puuviljad on u 3 eurot kilo. Ma ei hakka rääkima lambast, veisest ja mereelukatest. Lõunast pärit taimne dieet mõjuks Eestis laastavalt rahakotile ning lõpuks ka tervisele.
Ja hind paneb paraku paika ka meie toitumispüramiidi. Kaua sa kapsast jaksad närida. soovitus süüa kala on armas, aga paraku värske kala osas raskelt teostatav.
Lähis Idast tulevad meile tegelikult ju tagasi päris vanadel aegadel eesti toidulaual väga tavalised lammas, hernes, uba, läätsed. Kuid selleks, et see menüü toimiks, peame me selle üle võtma tervikuna. Näiteks sööma kordades rohkem teravilja, kui me sööme. Kui sööksime Prantsuse dieeti Ameerika moodi, oleksime varsti 100-kilosed. Globaalsest jalajäljest rääkimata.
Näis. Kliima läheb järjest soojemaks. Varsti kasvavad Marsil õunapuud ja Eestis viinamarjad. Naturaalne kala saab otsa ja liha muutub väheste rikaste privileegiks.
Kuused kolivad kaugemale põhja. Mullas pole piisavalt toitaineid, ehk siis ka köögivili muutub järjest enam väheväärtuslikuks.
Naat ja nõges? Vaglad ja sipelgad? Kui sa 50 aasta pärast mu blogi loed, siis oleks huvitav uuesti püramiide võrrelda:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Ma olen väga tänulik konstruktiivse kriitika ning kasulike õpetussõnade eest!