Euroopa rannikurada 2

Tere tulemast ehk võõrastele sissepääs keelatud

kui mitu korda on universum üritanud mulle vihjata, et "ära kasuta ühistransporti, sõida autoga?" Sada vist.
Aga mida mina teen. Lolli järjekindlusega üritan bussiga sõita.
Harju maakonna ranniku matkateest on mul veel käimata neli jupikest. Nõva, Vihterpalu jäävadki käimata, kuna bussiajad ei klapi.

Seekord valisin kodule lähedase raja Vääna-Jõesuu, seal kus viimati pooleli jäi kuni Tabasaluni. Naiivse inimesena eeldad, et randa ikka inimesi viiakse.
Esimesest bussist jäin... maha. 3 minutit või nii, igatahes nägin, kuidas saba kaugusesse kadus. Pole miskit. Järgmine pidi tulema 40 minuti pärast. Eks tuleb oodata. ootasingi.
Koos minuga veel mitu inimest.
ja saad aru, see buss sõitis peatusest peatumata lihtsalt mööda!!!
Ega midagi kui veel 20 minutit oodata.
No tõesti. Ega mul polegi kenal laupäevahommikul muud tarka teha,. kui elava liiklusega maantee ääres tund aega bussi oodata, et seejärel sõita metsa, et 20 kilomeetrit, seljakott seljas vantsida.
hea on olla normaalne inimene :)


Sedapidi on väga hea minna. Päike oli kogu aeg nn selja tagant.

Kogu see raja lõik Vääna- Jõesuust kuni Tabasaluni on suurepäraselt märgistatud. Vaid kord, üle kraavi minnes, tekkis kõhklusmoment. Vaatasin otsivalt ringi, mispeale üks ujumast tulnud proua küsis- kas otsite rada, see on seal...:)
Kuuldes, et suundun Tabasallu vangutas murelikult pead. Seal on ju mere ääres sellised  häärberid.. sealt te küll läbi ei saa..

Aga, kuigi eramaa silte oli ka selles piirkonnas piisavalt, siis läbipääsemisega polnud kusagil raskusi.
Raja esimene pool on kõrges rohus, ehk siis soovitav on kanda pikki sääri. Sest, kuigi ma hiljuti kuulsin just uudist, et maailmas on nõgesed muutunud defitsiidiks, siis meil jagub neid veel kenasti. Ja siis inimsööja parmud. Ja usutavasti on seal ka puuke.
Samas peab arvestama, et enne lõunat on varjulistes kohtades kaste maas ja rohi märg. Aga ilus ja mõnus, nagu päriselt matkakski puutumata looduses :)

Muraste kandis keeras rada sisemaale ja jäi seda kuni lõpuni. Kuni Tabasaluni oli see igav rajalõik. Kohati maanteeäärt mööda, kohati majade vahel. Kuigi, tuleb tunnistada, eks seegi ole omamoodi meelelahutus juurelda inimeste erineva arusaamise osas esteetikast ja kurvastada,  et ise pole osanud niimoodi palgast kõrvale panna....:)
My friends all drive Porsches, I must make amends
Worked hard all my lifetime, no help from my friends
So Lord, won't you buy me a Mercedes Benz?
Üks kummaline asi. ca 95% inimestest, keda kohtasin rääkisid vene keeles. Ma olin ausalt öeldes hämmingus,  kuna millegipärast arvasin, et see on pigem eestikeelsete kant. Mis vahet? Vahe selles, et meie kaasmaalased armastavad väga valju muusikat ja vabas looduses grillida. See õige pisut häirib..:)

Tabasalu lõik kulgeb Tabasalu looduspargis. Sildid, pildid ja grillimiskohad.

Seekord võtsin väga rahulikult 20 kilomeetrit ja ca 5 tundi. Vahepeal pidasin isegi mereääres pikniku. Vesi oli soe. Ja vahetusjalatsid on endiselt hea mõte.

Ja selle aasta metsmaasikad ja mustikad on väga hapud :(