Ma keeldun uskumast, et keegi pole veel kirjutanud ulmekat laborihiire vaatepunktist. Kas see on piinav kahetsus ja masendus, et oled sündinud selleks, et surra suvaliste tüüpide ideede nimel. Või vastupidi, privileeg ja au olla teerajajaks ning hiirte paradiisis ootavad sind hiireneitsid ja puhas vesi ja palju juustu?
Ja kui sama idee teisendada inimestele. Mitte need, kes on sattunud totalitaarsete reziimide katsejänesteks, vaid need, keda paljundataksegi eesmärgil teha inimkatseid. On ju hea ulmeka teema ?
Igatahes, Joalate ning Pätside asemel peaksime me ehitama altari kõikidele neile miljarditele laborihiirtele, kes on hukkunud, et tuhanded kord elada seal saaks.
M. Hengstschläger Geenide vägi (2006) ja
M.Richtel An Elegant Defense: The Extraordinary New Science of the Immune System: A Tale in Four Lives (2019)
mõlemad hullult põnevad, vaimukad, minusuguse koduperenaise seisukohast arusaadavalt kirjutatud, huvitavate näidete ja ajaloofaktidega. Ja mõlemat raamatut oli väga raske lugeda.
Esimene, geenide raamat, oli eesti keeles, aga, oli siis e- raamatu konverteerimisel midagi nihu läinud või on ka paberraamatus samamoodi, aga poolitamised olid tehtud täiesti suvalistes kohtades. Ja see väga häiris. Lisaks oli raamatu tekst kuidagi, toores? Ma ei leia paremat sõna. Üks neist raamatutest, mille puhul tahad võtta pliiatsi ja teha parandusi.
Teine raamat oli raske teisel põhjusel: meditsiiniterminoloogia pole just mu igapäevane sõnavara. Mul puuduvad igasugused meditsiinialased teadmised ( ja ka siiani huvi). Meie bioloogia-anatoomia õpetaja oli omast ajast kõvasti ees ning kasutas õpetamiseks tänapäevaseid meetode- uurimusi, oma peaga mõtlemist ning järelduste tegemist. Näiteks kontrolltööde ajal võis kasutada kõiki abimaterjale, kuna vastuseid polnud võimalik raamatust leida, need tuli ise erinevatest teadmistükkidest kokku panna. (ja kui ma kuulen, et TÜ on hädas, et distantsõppe ajal õpilased spikerdavad ja nad ei saa selle vastu midagi, siis tuleb mulle taas meelde õpetaja Veiko Kunberg. Need vahendid, kuidas võidelda spikerdamisega, olid juba 35 aastat tagasi olemas) Nagu näha, siis sobib mulle pigem konservatiivne lähenemine. Ma sain küll oma 5d kätte, aga teadmiste kohal on suur tühi auk.
Ehk kui Kindle aitas mul need terminid lahkelt eesti keelde tõlkida, oli mul ikkagi vaja guugeldada, et tõlkida eetikeelne sõna eesti keelde.
Aga nüüd olen palju targem :)
Ma panin mõlema raamatu nimetuse taha ka avaldamise aasta, kuna nii geenid kui ka immuunsüsteem on väheuuritud alad, mille puhul iga järgnev päev ja aasta võib tuua uusi avastusi.
Meil on 30 000 kuni 40 000 geeni erinevates variatsioonides ning seega on spetsiifiliste kombinatsioonide otsimine ning leidmine, kui nõela otsimine heinakuhjast. Autor toob välja väga hea nüansi. Täiesti kindlad tõendid, et tegemist on geenidest põhjustatud mõjuga, saame vaid juhul, kui uurime ühemunaraku kaksikuid, kes on elanud täiesti erinevates tingimustes. Paraku, pole neid palju.
Mistõttu kõik muud juhud, kui me võrdleme väljavalitud valimit teise kontrollgrupiga, jätavad ikkagi õhku küsimuse, aga.. kui palju on siiski mänginud rolli keskkond, juhus ning kasvatus.
Loogiliselt me saame kõik aru, et kui mul/sul poleks lapsepiinajatest vanemaid ning sa täiesti ise kulutaksid 10 000 tundi* harjutamiseks, kas sinust saaks Mozart, Michael Jackson, Roger Federer, Serena Williams, Tamara Rojo, Fermi, Picasso, Pascal, Capablanca jne? Usutavasti ei saaks. Ja seesama loogika ongi pannud uurima, et ometi, peab ju olema mingi geneetiline eelis.
Raamatust sain teada, et lihaste arengut määrab ACTN3, geniaalsust IGF2R, ülekaalu INSIG2, alkoholismi CRHR1, geenipiirkond Xq28 on seotud homoseksuaalsusega ja VMAT2 geeni omavate hulgas on enam usklikke. Ning lisaks on leitud veel hulga teatud omadusi väljendavaid geene. Ja et telomeerid lasevad meil elada vaid 130 aastaseks..:)
Teiselt poolt kaasneb selle teemaga, aga ka hulk eetilisi probleeme ja väljakutseid. Sõltuvalt maailmavaatest. Et kui me teame, et Kelly geenid on paremad, kui Henryl, on siis mõtet poissi üldse piitsutada. Või siis vastupidi., et kui sulle on antud, kas sul tekib ka privileeg ja kohustus rakendada neid andeid maksimaalselt. Palju on uuritud nn kurjategija geeni. Mõtle siit nüüd edasi. On neid geneetilisi kurjategijaid üldse vaja vanglas hoida, nagunii ju ei parane. Või milleks neil üldse sündida lasta jne.
Immuunsüsteemi raamat räägib nimetatust, alates sellest, kuidas tekib põletik ja palavik kuni vähiravimiteni. Praeguse aja kontekstis oli äärmiselt huvitav teada saada, kuidas vaktsiinid toimivad ja toimetavad, mis on antikehad ja kuidas töötavad viirused.
Goodreadsi kommentaarid heitsid ette kurja toimetaja puudumist. Et referentsid olid puudu ja et lugusid oli rohkem kui teadust. Aga minusugusele algajale oli kõik hästi. Ma ei teadnudki, et meditsiin võib olla huvitav.
Minu isiklik huvi oli seotud magamisega. See, et unetus on väga halb ning seotud otseselt ka enneaegse ja varase surmaga, on teada. Aga, väidetakse, et 2010 aastal tehtud uuring tõi välja ka selle, et inimestel, kes magavad rohkem kui 8,5 tundi, on sama risk. Õnneks on autor tark inimene, et täpsemalt küsida ning raamatus tsiteeritud dr. Irwin vastab, et see teema on veel väga segane ning "Its really been debated a long time". Ma olen kindel, et järgmised uuringud viivad õige tulemuseni :) kassidel on õigus ja magamine on hea.
Ärritus. Keha reageerib. Veresooned laienevad, kahjustatud kohta voolab rohkem verd, hapnikku ja rakke. Mis tähendab punetust ja kuumust
Veresooned läbivad teise muutuse, muutudes läbilaskvamaks. nüüd saavad teised kaitsjad koos hüübivate ainetega koesse liikuda. Kui nende kogus suureneb siis see koht paistetab. Ja võib tekitada valu.
Nohu. Rhinoviirus paljuneb.veresooned avanevad, et tagada immuunrakkudele juurdepääs. Tekib paistetus. Veresooned muutuvad läbilaskvamaks ja vedelikku tekib rohkem.
Ja tuntud tõed, kuidas tugevdada oma immuunsüsteemi. Vanad head bakterid- lase oma lapsel " mulda süüa ning nina nokkida", võta koduloomad ning ära desinfitseerimisega hoogu mine, söö toorest hapukapsast, jogurtit ja kiudaineid. Maga. Ära stressa. Võta vastu kõik pakutud vaktsiinid ja väldi antibiootikume.
Uue teadmisena tuletab raamat meelde, et "tugevda immuunsüsteemi" tekitab meedikutel judinaid, sest liiga tugev immuunsüsteem on samuti suur oht.
Sest kahjuks pole elu nii lihtne.
Vastupidi. Kui need kaks raamatut kokku liita, saad aru, kui pagana keeruline on inimese organism.
Sa võisid saada maailma parima geenikomplekti. Sa võisid sündida õigesse ajastusse ja asukohta. Sul võivad olla maailma parimad motiveeritud vanemad, kes tagavad sulle parima kasvukeskkonna ja ressursid oma annete väljaarendamiseks.
Aga siis. Otsustab su oma immuunsüsteem sinu enese vastu võidelda.
Täpselt nii nagu eluski, on ka meie keha ja selle raamatu kontekstis immuunsüsteemi toimimise eeldusteks ja eduks vajalikud harmoonia, mitmekesisus ja koostöö. Ükskõik millises valdkonnas nende kolme tingimuse eiramine viib hävinguni.
Autor tuletab meelde, et iga innovatsioon, ka nii süütud ja olulised kui näiteks autod ja pakendatud toit, on kaasa toonud palju kõrvalnähte. Mis ei tarvitse olla sugugi nii süütud ja ohutud.
Me oleme üritanud parandada ja panna meie reeglite järgi toimima ka immuunsüsteemi ja selle eest valusat hinda maksnud. Päästetud inimelud väga paljude surnud inimeste ja laborihiirte elu hinnaga.
Immuunsüsteemi ei ole arenenud meie, kui indiviidi kaitseks. Ta on arenenud, et kaitsta meie liigi, kui terviku, geneetilist materjali
Raamatus on palju juttu erinevatest haiguslugudest. Jah, ma ei tea, mida ma ise teeksin samas olukorras. Kas kuus lisakuud on väärt kõiki neid kannatusi, valu, teste ja ravi? Kõrvalt vaadates st lugedes, tundub, et mitte alati. Lootus on üks väga tugev jõud ja tunne, tänu millele ongi ilmselt inimkond täna veel alles ja olemas. Aga ehk peaks vahel lihtsalt lahti laskma?
Tulles mu postituse sissejuhatuse juurde. Needsamad inimesed ongi ju katsejänesed. Nad surevad tulevaste põlvede nimel. Aga, aga, aga.. see on nii julm.
Mingi mu sisetunne ütleb, et meie, X põlvkond on viimane, kes näeb innovatsiooni sellise hinnaga mõistlikuna ja vajalikuna?
Ühelt poolt humanismi ja empaatia kasv. Sh teiste liikide osas. Uus põlvkond ei mõista konkurentsi ja võistlust, ei talu rutiini, mis on teaduses vajalik ja tahavad tagasi juurte juurde. Eks ka vaktsineerimisest loobumine on harimatust kõrvale jättes, tagasi loodusliku valiku juurde pöördumine.
Võimalik, et see on lihtsalt üks arenguspiraalidest. Kuna meid on saanud liiga palju, siis peabki tulema mõtteviis, et iga inimese päästmine pole oluline? Ja ehk ongi noortel õigus. Innovatsioonidega kaasnevad kõrvalnähud pole lihtsalt seda väärt.
We must continue to strive, dream, and exercise all passions that have gotten us this far, while also doing a much better job of accepting death. Death is not just inevitable, not just programmed into us and facilitated in ways by our immune system. It is essential for our survival.
*see number on pärit raamatust Outliers, kus edulugude statistika keskmiseks tuli, et tippu jõudmiseks peaks harjutama vähemalt 10 000 tundi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Ma olen väga tänulik konstruktiivse kriitika ning kasulike õpetussõnade eest!