Blogist

neljapäev, 28. august 2014

Portugal, Lissaboni ümbrus

Lissabon, vaade S Jorge kindlusest
Eellugu
Mul oli kunagi portugallastest koosnev juhtkond ja nende hulgas üks, kes mingil põhjusel kohe üldse ei sallinud Eestit ja eestlasi. Küll käis talle närvidele meie isepäisus, ülbus, see, et randades pole võimalik jeebiga ringi kihutada ning olematud golfirajad. Ta oli veendunud, et me, eestlased, samuti vihkame Portugali ja armastas meile ikka rõhutada- teie, eestlaste meelest on Portugal üks vaene väike maa kusagil Aafrika kõrval....
Me ei osanud midagi arvata. Piinlik tunnistada, aga ma ei tea Portugalist mitte midagi: ei oska nimetada ühtki kunstniku, muusikut, kirjanikku...
Ma tean vaid, et neil on olnud ägedad maadeavastajad sajandeid tagasi ning tänu Vernele tunnen ma ka portugallast Negorot. Orjapidajat.
Ilmselt oli TAP pisut eeltööd teinud, või juhtusime suhtlema ainult intelligentsete inimestega:  kõik teadsid, et riik, nimega Eesti eksisteerib, ning " teil on seal ju külm ja sajab kogu aeg"...



Minu Portugal
Paljud mu tuttavad on küsinud: kas ja mis on erinev näiteks võrreldes Hispaaniaga?
Ookean on ilmselt Portugali õnnistus ja õnnetus: ookean ei saa mitte kunagi sama soojaks kui Vahemeri. Ja see hoiab ilmselt päevitajate hordid kontrolli all. Meie sealoleku ajal oli õhutemperatuuri rekordiks 35 kraadi, ookeani temperatuur oli 16- 17... Samas, ujujaid oli, ja mitte ainult punanahalised põhjamaalased.
Portugal on väidetavalt surfarite paradiis ning ka selles rannas koolitati soovijaid.
Kui ma siin varem olen vingunud, et iga lõunamaa riik on kui väike vene küla, siis Portugalis jäi aeg- ajalt isegi inglise keelega hätta. Ja mulle väga meeldib see. See ehedus, see vajadus otsida sõnu ja suhelda käte ja jalgadega ja lasta end mõnes söögikohas lihtsalt üllatada.
Btw. Kas maailma keeleteadlased on ikka kindlad, et tegemist on romaani keelega? Erinevalt laulvast itaaliast- hispaaniast kõlab portugali keel kui läti keel. Kõik, mis võimalik, susiseb essidest. Väga veider.

veiniriiul
Majutuskohta otsides, sain esimest korda teada, et booking polegi nii sõbralik, kui paistab. Valisin paar- kolm kohta välja, panin need nimekirja ning saatsin teistele ülevaatamiseks. Ning kujutage ette- 15 minuti pärast vaadates oli nende kohtade hind tõusnud ca 200 eurot !! Ma olin nii vihane, et otsustasin bookingut enam mitte kunagi kasutada. Leidsin ka muid lehti ja sain kinnitust väitele, et kõik portugallased puhkavad augustis: rõhuv enamik hotellide/ majutuskohtade kodulehti teatasid: "välja müüdud". Hinnad tõusid tundidega ja ma sain aru, et ainus õige valem (olin sunnitud bookingusse tagasi pöörduma) on: broneerid kõik vähegi sobivad kohad, hiljem jõuad tühistada.

Meie majutuskohaks sai Carcavelos. Linnake, mis saab 10 punkti 10-st. Imeline, rahulik, unine ja puhas väikelinn Lissaboni külje all. Võimalik, et meil ka lihtsalt vedas, sest sattusime reisi jooksul ka täiesti ülerahvastatud piirkondadesse- Sintra ja Nazare, näiteks.
Carcaveloses oli tasuta parkimine, väga hea ühistranspordiühendus kõigi olulisemate vaatamissihtkohtadega. Rongipilet Lissaboni ja tagasi maksis alla 3 euro.
Peene liivaga puhas rand, kust puudus agressiivne kaubandus ja tümps.
Ainult sahh... sahh... randa sõudvad surfilained.
Kohalikud noored patseerisid ringi särkidega- me oleme kohalikud, kui soovid, siis aitame. Igal pool oli näha politseinikke.
Internett oli väsitavalt aeglane, aga kui küsisid vastuvõtus korgitseri, siis - loomulikult- oli see kohe taskus olemas.

Ühte sorti tigu
Ma julgeks oletada, et viaduktid- sillad- ringteed on portugaallaste leiutatud. Nende teedevõrk on lihtsalt muljetavaldav. Ning liiklus on lõunamaa kohta üllatavalt viisakas ja sõbralik. Pole kõhklustki, et jalakäija lastakse viisakalt üle tee.
Ja palju teisi sorte tigusid
Jalakäijana aga nii äge pole. Kõik Portugali teed näivat olevat kaetud libeda kivisillutisega. Ei ole mõtetki kaasa võtta stilettosid. ainult tossud ja mittelibisevad rihmikud.

Toidust
Kõige raskem, minu meelest. Ükskõik millises maailma riigis ja linnas, on leida normaalne söögikoht.
Meie keskmine ühe inimese õhtusöögi hind oli ca 14- 16 eurot. See oli seal maal selline keskmine hinnatase ja selle eest ootan ma natukene ka maitseelamusi.
Eelroogade suhtes olime me hoiatatud, st seal on kombeks, et tuuakse tellimata lauda valik snäkke.  Menüüst sai vaadata nende hindu ja mis seal salata- kogumaksumus võis olla isegi kuni 9-10 eurot. Aga paraku oli päris mitmel korral suupisted maistvamad, kui see päris praad, nii et me sõime need alati mõnuga ära,
Mingil hetkel saab sügavalt kõrini turistikates pakutavast toidust: taldrikul on liha või kala kõrval, mis võis esineda ka vertikaalselt rippuva vardana, hunnik riisi ja teine friikaid. Taldrikureeglist pole nad midagi kuulnud... tuleb meelde vana anekdoot vanaemast kes ostis lapselapsele krõpse " kuna kartul on köögivili ja köögiviljad on kasulikud". Portugallased näivad arvavat sama. Parimal juhul on taldrikul viil tomatit ja kuhjake riivitud porgandit. aitab küll... Ja kastet ka pole. Kõrvale pakutakse pisipakendis ketšupit või majoneesi,
Mercado da Ribeira
Variant kaks toidust on väga rohkes kastmes kana või liha. Tänu kastmele pisut maitsvam. Lisandiks taas kuhi riisi ja friikaid.
Suppe ma kiidan: levinumad tundusid olema köögiviljapüreesupid, aga õnnestus proovida ka selge leemega kanapuljongit makaronidega.
No ja siis teod. Kas pole maailm kummaline: selle, mille eesti naise lömastab kummikukannaga, sellest teeb portugallane või, veini ja küüslauguga hõrgutise. Igas suuruses ja kujus pakuti. Muid mereelukaid ka. Aga minu meelst on need rohkem näksimiseks, mitte päris söök. Minu meelest.
Seekord ei aidanud mind ka tripadvisor ning kurb tunnistada, mul pole ka ise sinna midagi lisada. Soovitatud kohad olid kas eelpool kirjeldatud  turistikad või siis väga high level söögikohad.
Õnneks on inimene leiutanud abitu turisti jaoks kaubanduskeskused. Kus on tasuta parkimine, tasuta kemps ja terve maailma tähtsaimad köögid sööklast restoranini.
Natuke fänsim, kui tavaline keskus, on Lissaboni raudteejaamast kohe üle tee asuv Mercado da Ribeira. Igaljuhul, on seal esindatud kohalikud restoranid, pakuvad kohalikku toitu, on olemas degusteerimismenüüd jne.
Cabo da Roca
Mu pika jutu lühike mõte on tegelikult selles, et ma soovitan Portugalis valida apartmendi ( ja ärge unustage basseini!). Ma ei teinud seda sellepärast, et üks kohustuslik komponent puhkusest on " ma ei mõtle, mida söögiks teha". Ja ma ei mõelnud sellele, aga ma mõtlesin pidevalt, kuhu sööma minna.
Portugali supermarketites on üsna samad hinnad, mis Eestis ja värske kala- liha valik lausa muinasjutuline. Ning valmis, mitte valmitatud mangod, kiivid, viinamarjad, virsikud....
Meie kohalikus poes, ilmselt sihtgrupile mõeldes maksis kõige kallim vein 7 eurot! Suuremas poes oli ka kalimaid veine, Ning kui meil on veinid jagatud riikide järgi, siis seal oli mitu pikka riiulivahet jagatud Portugali enda maakondade järgi.
Ja kohalikud õllegigandid Sagres ja Super Bock on toonud turule 200 ml miniõlled! Ja õlu on suurepärane.


Cabo da Roca
Väidetavalt Euroopa mandri läänepoolseim punkt. Vastas tõele, et temperatuur on seal jahedam, kui mujal. Uhke ja metsik vaade Ameerikale (nali).

Sintra.
 Peña palee
Enne reisi sai imestas üks mu tuttav selle üle, et ma igaks reisiks kodutöö ette teen. Tema ei tegevat. Sintra jäi ka minul mingil põhjusel kahe silma vahele  ja ma pidin seda kibedalt kahetsema.
"Sõidame Sintrasse" on umbes sama, kui " sõidame Tallinna". Suur ülerahavastatud linn. Kesklinna leidsime küll üles, aga selgus, et seal on umbes sada objekti, mida peaks vaatama.
Valisime  nende hulgast Peña palee. Mingil hetkel keerasime aga vist pisut valesti ära ja olime  spiraalina mööda järsku mäenõlva üles keerduval teel, mille servas polnud isegi kõnniteed. Sildid väitsid lõpuni olevat 10 kilomeetrit.. seltskond arvas optimistlikult, et ega me mingid nõrgad pole, et bussi ootama jääme... ja niimoodi kuuma päikese käes marssisme ikka edasi ja edasi. Lõpuks ( õnneks) loobusime ning saime bussile. sest minna oli veel, oi kui palju.
Vabandagu kõik Sintra fännid, aga see linn mulle ei meeldinud.
Järjekorrad, järjekorrad. see linn vajab kindlati kas väga head kodutööd või siis head giidi, kes selgitaks, miks just see kitsaste tänavatega vanalinn on ägedam, kui ülejäänud maailma kümme tuhat.
Ilmselt olen ma liiga palju käinud ja näinud, aga kõik need kindlused, kirikud, lossid, maalilised vanalinnad hakkavad kokku sulama ja sa ei mäleta enam, kus, aga oled kindel, et kusagil oled sa seda kõike juba näinud.

Lissabon
Eelnevalt oli juttu, et ma ei tea Portugali kunstist midagi. Sintras olid tänavatel päris põnevad installatsioonid. Rannabaaris seintel kohaliku naivisti maaild ning nii Lisabonis kui ka Evoras väga ägedad grafitid, mis vist liigituvad pigem linnakunsti alla.
Sel aastal on neil 1974 aasta revolutsiooni aastapäev ja sel puhul oli seinad täis maalitud nelke ning punaseid lippe ja sonimütsides mehi... aga tulemus oli muljetavaldav.





Belém ja Jeronimose klooster (Mosteiro dos Jerónimos)
Belém
asuvad teineteisest üle tee. St siis Belemi kindlus ja ausammas ja torn.
Sealse maa üsna tavapärane parkimispraktika tundus olevat, et platsil oli üks neeger, kes valdas inglise keelt täpselt niipalju, et kinnitada: tegemist on tasuta parkimisalaga, aga 5 euro eest valvab ta meie autot ja garanteerib, et see on ka tagasi tulles seal ja olemas...
Kui otsida viitsib, siis tegelikult on olemas tasulise parkimise alad, kus on automaadid ning hind on ca 1 h/ 1 eur ( sõltub kohast) nii et valikuvõimalus.

Belemist me neid päris- päris õigeid ja autentseid koogikesi üles ei leidnud ( aga neid on müügil igal pool, seega pole lugu), aga kloostri kõrval müüsid tüdrukud ilmselt parimat isetehtud limonaadi, mis me iial saanud oleme.
Klooster on ehitatud 16. sajandil ning esindab hilisemat gootistiili. Kuulub muiudgi UNESCO kaitse alla ja selle seinu peetakse maailma  kaunimateks.
Kloostris oli ka väga põnev sein, kus paralleelselt jooksid maailma ning Portugali ajaloosündmused. Jah. Me siin alles elasime pärisorjuses, kui teised maailma vallutasid...

Okeanaarium ( Oceanario de Lisboa)
Vasco da Gama sild
Asub väga- väga ägedas moodsas kvartalis, kuhu ma soovitan minna ka siis, kui okeanaariumisse ei viitsi minna. Aga okeanaariumis on nunnud pingviinid ja saarmad ja palju kalu. Mulle väga meeldis. Me sattusime sinna õigel kellaajal- rahvast oli üsna vähe. Seega sai rahulikult uidata ja vaadelda.

Keskkonna teema on Portugalis üks veider asi. Igal pool sellst räägitakse ja rõhutatakse- sildid ning pildid. Aga esimeses supermarketis saad aru, miks EL tahab keelustada pisikesi tasuta kilekotte ja oled sellega 100% nõus. See on lihtsalt õudne, kui palju nad kilekotte kasutavad. Ja kempsudes on musta värvi ja kalapiltidega vetsupaberi reklaamid...
Okeanaariumi kõrval asub köisraudtee, millelt saab imetleda Vasco da Gama silda ja nagu ma juba mainisin, väärib see kvartal jalutamist ka niisama.
Okeanaariumis, muuseas, oli üks soodsamaid toidukohti, mida me reisil nägime.

Kindlasti tasub sõita Nazaré sse,
Nazaré supelmajad
Koht, mis on tegelik eesmärk, asub kõrgel kaljul- Sítio. Alt-linnast saab sinna köis-trammiga.
Ka all-linnas on vaatamist. Nazare rand oli pisut kruusasem, kui "meie oma". Kuna ta on läänerannikul,  siis ilmselt oli vesi külmem- ujujaid tundus vähem olevat. Rannas käis tümakas. Ja päevitamiseks olid mõeldud väga ägedad supelmajad.
Nazaré kuulus seelik
See, millega seda linna müüakse, on vana kaluriküla. rannas istuvad vanamehed, kes kuivatavad seal kala.
Ning vanaprouad oma seelikutega.
Algul, ma ei näinudki neid seelikuid. Teadsin, et peavad olema, aga no pole, siis märkasin, et tõepoolest. Prouadel on seljas põlvini(!) ruudulised seelikud, mis on kaetud põllega. Kliima tõttu arusaadav, aga äraütlemata veider, et vanainimestel on seljas lühikesed seelikud.
Vaade Sitiolt on tõeline vau- elamus. Ausalt. Väärib iga senti.
Ning seal müüakse ka jumalikke pähkliküpsiseid. Ma ütlen etteruttavalt, et supermarketis on need müügil kolmandiku võrra soodsamalt,. Lennujaamas oli ainult ühes poes ja kirvehinnaga ja Lissaboni ümbruses neid polnud. Ainult Nazarest ja Batalhast saabki...

Batalhas on
Batalha klooster
14. sajandist pärit imeilus gooti klooster. Isegi mul, kes on juba täiesti immuunne kõigi kirikute suhtes jäi suu lahti. Ning vitraazist põrandale tekkiv värvimäng...
Ja kogu selle linnakese meelolu oli selline. Rahulik. Harras. Meeldiv.

Lissabon
Ma saan aru, et Lissaboni teema on trammid. Oli kohe lausa mitu varianti. Roheline tramm sõidutas 12 euro eest. Kollane 2,60 eest ja nr. 28 oli vist veel soodsam. Selliste tuuride suurim eelis on see, et saad rahulikult istuda, jalgu puhata, inimesi jälgida ja näha kõike, mis on oluline.
Siis oli veel selline tramm, mis sõitis mäest üles ja seejärel alla. Vahepeal said muidugi taas imetleda vaadet. Minu meelest oli see mõttetu.

Käisime  katedraalis. Kus meil vedas. Oli just käimas jumalateenistus ning inglihäälega noormees laulis oreli saatel. Ma mõistan ka seda, miks usk on lõunamaades nii oluline. Kuuma ilmaga pakub kirik jahutust ja varju. Siis nii mitmeski mõttes ja otseses tähenduses.
Ning S.Jorge kindluses. Kust oli taas imeline vaade. Aga muidu kindlus nagu ikka kindlus.
Vabandust.

Viimasel päeval jõudsime veel Évora.
Évora
Evora asub Lissabonist sisemaa- Hispaania poole. Lõputute oliivisalude ja viinamarjaväljade vahel. Teele jäi päris mitu veinimõisa.  Kaunis antiikne linn, kust võib leida kloostreid keskajast ja varemeid, mis ulatuvad 1. saj pKr. Loomulikult taas UNESCO kaitse all.
Lisaks tavapärasele oli sealseks hitiks São Francisco kontide kabel. Ma olen samasuguses käinud Tšehhis, kuid too oli kuidagi anonüümsem.
Portugali omas olid just käimas restaureerimistööd. Noored puhastasid pintslikestega konte. Seina peal rippus ka üks täisluukere ja tekst kõrval seletas, et luud ja kondid on pärit kohalikult kalmistult. See kõik oli päris õõvastav...

Evora oli meie jaoks ka nn korgipealinn. Hunnitud korgist valmistatud kingad- kotid ja muud esemed. Siiani kripeldab, et ei raatsinud osta.

Jah, Portugal on imeilus. Valgus- valgus- valgus. Päike. Mingi kummaline rõõmus rahu. Ookean.
Tallinnas võttis meid vastu 14 kraadi ja lõputu vihm.
Aga ikkagi on kodus parem:)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Ma olen väga tänulik konstruktiivse kriitika ning kasulike õpetussõnade eest!