Blogist

reede, 19. august 2016

Kartulisalat. Eesti klassika


Vist niikaua kui on eksisteerinud Delfi Naistekas on iga aasta-paari tagant tõstatunud köögirubriigis oluline elutähtis probleem. Kuidas teha vana kooli kartulisalatit.

Suurimad tülinumbrid on läbi aastate olnud porgand ja õun- mis absoluutselt kuuluvad või absoluutselt ei kuulu kartulisalati koostisse. Ning kaks komponenti- sibul ja hernes, mille nimel ollakse valmis oponenti tapma ja solvama. Vastaste argumendiks väide, et need kaks teevad salati hapuks ning pooldajate arusaamatus selle üle, kui kauaks ja palju seda salatit siis valmistatakse, et kätte jääb ja hapuks jõuab minna...
Huvitaval kombel teiste komponentide variatsioonide osas ollakse meeldivalt tolerantsed. Ma pole näinud kaklust teemal värske vs marineeritud kurk. Samuti ollakse mõistvad lihaliste osas- kellele keeduvorst, suitsuvorst, liha või üldse mitte liha või kõik eelnevad korraga.

Minu kartulisalat koosneb koorega keedetud kartulitest. Värske kartul pole hea valik. Vana kartul tõmbab kastme paremini sisse ja sobib paremini.



Siis läheb salatisse Lastevorst. Keeduvorst. Vorsti peab olema rohkelt, sest poole söön ma tükeldades lihtsalt ära. Ja pole vaja kommentaare, et kahjulik ja ebatervislik jne jne. Need paar korda aastas, mil kartulisalat menüüsse satub, on täiesti piisavad selleks, et katta mu aastane keeduvorstivajadus:) ja muuta mind rõõmsaks.

Kuna mul pole keldrit, siis oma kurki pole. Vanasti oli, aga nüüd on saanud õiguse osaleda mu salatis Salvesti marineeritud kurk.
Seejärel läheb kaussi palju-palju konserveeritud herneid.
Ning keedetud hakitud muna. Muna annab hea maitse, seega võib ka seda rohkelt olla. Muna on hea purustada peopesas, kuid juhul, kui köögis on esteete võib seda mugavalt teha ka kahvliga taldriku peal. (Praegu tuli meelde, et vanasti oli selline riistapuu, nagu muvalõikur-viilutaja. Peaks üles otsima...)
Ma isiklikult armastan salatis ka sibulat. Aga kuna kollektiivis on üsna sageli keegi, kes sibula peale nina vingu tõmbab, siis võib ka ilma.
Kõik tükeldatud komponendid tuleb läbi segada.


Seejärel tuleb segada salati kaste. Segunemise ja parema maitse huvides on mõistlikum teha seda eraldi. Kui kausse pesta ei viitsi, siis käib ka segamine nö salati kohal. Hapukoor ja majonees. Õige majonees on VÄGA oluline. Kui kurgi-margi osas võib teha kompromisse, siis majoneesi mark on tähtis. Hea maitse annab salatile Tarplan, aga  passib ka Hellmanns ja Salvesti purgimajonees. Natuke soola, soovi korral sinepit ja kurgimarinaadi vedelikku.

Ja siis salat läbi segada. Ja lasta tal natuke seista. Kaunistada ja ära süüa.

Muuseas, parim on salat järgmisel hommikul. Selle vähese osas, mis alles jääb, tekib pidujärgsel hommikul ALATI konkurents, mistõttu salatipäevadel tasub alati varem tõusta..:)

Malli kartulisalat
Eelmisel õhtul ( või varem, et saaks natuke seista ja maitsestuda) tee kaste
Majonees, hapukoor, sinepit, mädarõigas, kurgivedelikku
Sega sisse sinki, Saaremaa Kevade vorsti ( tilliga), hapukurk, sibul
Jäta (üleöö) seisma
Järgmisel päeval lisa keedetud kartul

Mall kasutab Felixi kilepakendis majoneesi ja hapendatud kurki ( nt Peipsi).  Lisaks muudab salati väga heaks peenike tükeldus. Kuubikud on u 5-6 mm küljepikkusega.

Annika salat
Kartulisalatisse panen hapukoore sisse Hellmans majoneesi ja ketšupit

Koostis
Kartul, punased oad, värske ja hapukurk, muna, sibul, suitsukana

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Ma olen väga tänulik konstruktiivse kriitika ning kasulike õpetussõnade eest!