Moonika kook |
Kui ma olin pisike, siis oli mul väga närb isu. Ainus võimalus mind toita, oli kasta iga lusikatäis paksu Salvesti õunakastme alla peitu. Siis ma sõin.
Nüüd olen ma õppinud sööma ilma õunakastmeta:)
Õun ei ole just mu lemmikpuuvili. Ma küll söön seda, aga ta on pingereas üsna taga.
Ja siis, kui ma vahel väga harva satun maitsma õunamoosi.
Siis ma alati üllatun... saan aru, et see on endiselt NII hea. See pole üldse õun.
Seitsmekümnendatel külas käies ja pidudel pakkus üks ema kolleeg " Ämma kooki". Ma olin tollal koolieelik. See kolleeg kolis ära ja hiljem kolisime ka meie ja nii see jäi. Mul pole aimugi, millest see kook koosnes ja kas ta ka tegelikult oli nii hea, kui ma mäletan.
Kui mu blogi juhtub lugema keegi, kes pärit Põlvast- Otepäält ja kellele tuleb see kook tuttav ette, siis andke teada.
Novot. Ja ükspäev oli mu kolleegil Moonikal sünnipäev. Ta oli teinud ülilihtsa koogi. Maitsesin seda, ja... mul on väga selline tunne, et see mu lapsepõlve lemmikkkook... oligi midagi õunamoosiga, või vähemalt väga sarnane.