Bulgaaria. Sunny Beach

 Taas üks võõras ja tundmatu riik. Mida ma teadsin Bulgaariast. Globuse hoidiseid. Seda, et nad väidetavalt noogutavad keeldudes ja nõustudes vangutavad pead. Maailmakuulus jogurt, muidugi. Et ei lubanud Lavrovil oma õhuruumi kasutada. Ja vana hea laul... Mäel mõtlikult seisab Aljoša.. Bulgaarias, Venemaa poeg...

Aasta 2022 uus teema ja ilmselt ei ole hea mõte seda kirja panna :) aga mina sain teada ühe nipi. Kui sul on jäänud lennuni 50 min ja seda juhtub viimasel ajal väga sageli. Saad osta infost 7 eurose pileti, mis annab turvakontrollis eelisjärjekorra. Ma ei kujuta ette, kui kõik peaks seda kasutama...

Sunny Beach oli ootuspäraselt 100 % turistikas. Mis polnud ootuspärane, on see, et piirkond on väga.. ma ei leia õiget sõna.. tihe? Palju maju, hotelle, rahvast. Kui on park, muru või puu, siis on seal ümber aed, sest see on hotelli piirkond. Mulle tundus, et Montenegros oli nn avalikku pinda suvitusrajoonis rohkem. Ok, ma natuke liialdan. Aga need, kes varem käinud, väidavad, et kui varem sai promenaadi mööda teise linna, siis nüüd on hotellid vahele ehitatud. Sama mulje jäi ka Sv Vlasis ning Nessebaris ja elurajoonides linnast väljas. Järgmisel korral katsetaks ilmselt teist piirkonda. 

Tegelikult on Bulgaaria väga roheline ja hästi lõhnav. Lisaks igast müügiputkast sulle piserdatavatele roositoodetele oli pärnade, trompetipuude ja akaatsiate õitsemise aeg. Kõik lõhnas uimastavalt.( Ja minu nina oli tatine. Kas on võimalik olla allergiline pärnade vastu? Või oli põhjus selles, et õhus polnud nii palju kassi karvu, kui ma harjunud olen?) Muru asemel kasvab hiireoder ja nisu, mis tekitab tunde, et kõnnid kogu aeg põldude vahel. Meie reisisaatja oli juba pikemat aega Eestis elav kiievlanna ning tema ütles, et talle meenutab Bulgaaria Ukrainat.

NB! Seal kasvab väga palju papleid, nii et varasuve tasub vältida.

Aga muidu tiptop. Avalikud ( tasulised) vetsud. Puhas meri ja liivarand nagu Mändjala. Naeratav viisakas teenindus. Nagu igal pool, siis noored räägivad inglist ja oletan, et ka saksa keelt. Ja vanemad eelistavad vene keelt.

Ja siin on isegi rattateed. Nagu meil Tallinnaski. Algavad ja lõpevad suvalises kohas.

Võrreldes Kreeka ja Hispaania sama tüüpi kohtadega, teeb Bulgaaria oma sõbraliku teeninduse, puhtuse ja kaasaegsusega iga kell ära.

Mida ma ei märganud, ei näinud rannas dušše. Liivasel rannal oleks ära kulunud. 

Ühistransport toimib kenasti. Bussis on konduktor, Kes tuleb sulle piletit müüma.

Ja Bulgaaria uus nimi võiks olla juustupiruka 50 erinevat varjundit :)

Pekarnad, mis töötavad ööpäevaringselt. Otse ahjust, värske ja tulikuum. Banitsa. Juustuga soojad värsked pirukad. Ja buhtased, mekitsas ja üldse erinevaid pannkooke ja vahvleid ja pirukaid.

Ma lugesin oma kodu- pekarnas kokku 18 erinevat võimalust panna kokku erinevad juustud ja taignad. Ja hind eurodes kuni 1. (Siinkohal oleks vaja auto- filli. Sama jutt Luxembourgist kuni Bulgaariani. Kus on Eestis maitsev 1-3 eurone kiirtoit. Pole muidugi ammu Pärnus suvitanud. Äkki teen Eestile liiga?)

Maasikahooaeg oli ilmselt läbi. Aga mureleid ja muid puuvilju oli kuhjaga ning soodsamalt, kui Eestis. Ja tomatid.. igasuguseid. Imeline. 

Ja kui õhtusöögiks pakutakse piiramata koguses maasikaid, mureleid, arbuusi, feta- ja jogurtijuustu. Imelist punast veini.. siis on paradiis. Ja kas ma mainisin erinevas töötluses paprikaid, suvikõrvitsaid, ube.... Ja tomateid? Äärmiselt põnev oli kapami- hapendatud kapsas riisiga. Jumal õnnistagu neid inimesi, kes leiutasid eelneva ja rohelised herned ja pesto ja apelsinikastmes kalkuni ja...

Juust ja pirukad

Eelnev kiitus käib hotelli Lion köögi kohta. Paljud mu tuttavad väidavad, et ei kuluta eriti hotellile, sest " seal ju ainult magad". Täpselt samal põhjusel on minu jaoks hea hotell oluline. Et saaksin end korralikult välja magada. Kui vähegi võimalik, tahan ka hommiku - ja õhtusööki. Sest -mida ja kus süüa, on viimane asi, millele ma puhkuse ajal mõelda tahaks. Kohalikku kööki saab piisavalt proovida lõuna ajal.

Bulgaaria on odavam, kui Eesti. Bensiin oli nt.1,30 eurot. Toidupoes samad numbrid, mis meil st siis ca poole soodsam. Aga ma ei ütleks, et karjuvalt odavam. Väljas söömine oli sama, mis meil- praed alates 10 eurot. Britid väitsid, et õlle hind on võrreldes viimase korraga kerkinud 3 korda..

Bulgaaria saab plusspunkti ka muusika eest. Kui Montenegro lasi mulle õhtuti sellist.. khm huvitavat, siis Bulgaarias esitati minu playlisti.

No ja bulgaaria keeles karjuvad kajakad. Ma elan Tallinnas, eks, ja tean kajakatest kõike. Siin pidin äpi appi võtma, et aru saada, mis lind see kisab. Mitte midagi ei saanud aru :)

Me peame rääkima ekskursioonidest. Miks ma neid tahan, on kirjas varasemates reisikirjades. Pakettreisi pluss on professionaalne giid. Istud oma mugavas konditsioneeriga bussis, ise mõtlema ei pea kuhu ja kuidas.

Igatahes, neid, mida ma juba Tallinnas välja valisin, ei pakutudki. Ma olin pettunud, aga okei. Päevitame siis. Peale poolt päeva rannas, sain aru, et ma ei suuda... vabad olid kaks konkreetset, mitte järjestikust, päeva. Käisin kohapeal läbi neli bürood. Ja sain aru, et sõltumata büroo nimest, pakuvad kõik täpselt sama ja just neil päevadel, mis mulle ei sobi või siis pole teema minu. No Minizoo ja õhupüssist tulistamine.. võimalus sõita Istanbuli või Rumeeniasse...sry.  Kuna mu kaaslane ei osanud vene keelt, siis oli valik selle võrra veel kehvem

Variant a oleks olnud rentida auto. Varna poole olid mäed ja spiraalteed. Samas on sellised normaalsed, mitte kuristiku serval, seega sõidetavad. Ühed eestlased ütlesid, et 2 päeva oli 70 euri. Aga ma saan autoga sõita rohkem kui tahaks ja teha seda ka puhkusel.. see ei ole minu arusaam heast puhkusest. Ja kui lisada siia veel see, et kodutöö on ju tegemata. Kuhu üldse minna, kus ja kuidas saab parkida jne. 

Teine variant oleks olnud kasutada ühistransporti. Ja Varna, Burgase jt linnade puhul see oligi hea variant. St kui soovid lihtsalt linna näha ja jalutada.

Seega soovitus. Enne kui annad reisibüroole okei, vaata üle kohalikud pakkumised. Sest nagu öeldud, kõik pakuvad täpselt samal päeval sama. Seega, sul võib see päev juba nn kinni olla. Miks on hea koondada kõik reisid samaks päevaks ühte kohta? Ei tea. Aga nii siin on.

Kokkuvõte. Ekskursioonide osas on neil kõvasti arenguruumi. Kui täna tuleks uuesti, siis teeks eelnevalt kodutöö ära ja käiks igal pool omal käel.

Seega, koha pealt midagi ei saanud ja Novatoursi müüdu oli väga veider. Ühel reisil oli kaks giidi, vaheldumisi, üks rääkis vene ja poola keeles, teine inglise. Kõige arusaadavam oli paraku poola keel... Teine reis pidi olema vene ja saksa keeles. Ja kuna giidi venekeele oskus oli sisuliselt olematu, siis toimus kõik ainult saksa keeles. Seega. Ingliskeelne tuur oli vene keeles ja venekeelne saksa keeles. Seega olete Novatoursi ekskursioonide osas hoiatatud. 

Ja niimoodi puterdades lugesid nad ette nn wikipediat. Aastaarve, ajalugu jne. Väga igav oli. Uskumatu aga tõsi. Kuidas niimoodi giidiks saab.. ( ja kõik teenindajad rääkisid ladusalt võõrkeeli).

Ja kes siis ei osanud vene keelt. Noored eestlased ja britid.( Muuhulgas kohtusin esimest korda elus inimestega, põhja Iirimaalt, kes hääletasid brexiti poolt ja väitsid, et neil puudub sõja osas arvamus. See viimane vajas kiiret sekkumist ja poliitloengut. Loodetavasti on nüüd maailmas kaks normaalset inimest rohkem). Ja kuna inglastel oli väga suva, mida giid rääkis, nad olid Bulgaarias kuuendat korda !, sain endale privaattuuri, sundides teda rääkima mind huvitavatel teemadel. Kuidas elatakse Bulgaarias. Kuna ta keeleoskus oli napp, siis väga palju infot ei saanud, aga midagi ikka.

Kilbud

Burgas paistis selline päris linn. Päris poodide ja päris kultuurieluga. Burgases oli üks omamoodi monument. Seisab "vabastaja Aljoša" ja tema ees väljakul pole mitte purskkaev, vaid aukudest tuleb gaasi... Kahjuks puudus giidil sõnavara, et seda selgitada, aga me ise tõlgendasime seda nii, et ju on meeldetuletus- te sõltute meie gaasist :). Linnades võidutsesid ülekaalukalt Lukoil ja Gazprom.

Käisime ka Püha Georgi kloostris Pomorjes. Mis oli selline meh. Aga oleme nüüd pühitsetud veega pestud. Igavesti noored ja terved.

Ropotamo looduskaitsealal toimus paadisõit ja ma nägin esimest korda elus looduses kilpkonni. Varem, kui on olnud kavas, pole kilbud kunagi kodus olnud. Ja lisaks oli seal palju linde. Ilusad sinised, ilmselt vist jäälinnud.

Ekopteka. Sveti Vlasis on interneti põhjal kolm matkarada ning rajal on esindatud mitmeid haruldasi ja punasesse raamatusse kantud liike. Ja loomulikult imelised vaated. Meie alustasime bussi lõpp-peatusest. NB! Korralikud jalatsid jalga, sest rada on kohati väga järsk. Väga teistmoodi oli, et raja ääres on peamiselt lehtpuud ja - põõsad. See rada on algatatud Püha Vlasii õigeusu kirikus teeniva isa Peteri poolt. Kogu ökoraja ääres on õigeusu pühakute ikoonidega ja piiblimotiividega kivikabelid, mis teeb jalutuskäigu äärmiselt huvitavaks. Et kui palju saab Bulgaaria keelest aru. Ilmselt annaks sel rajal giid, või väga hea Piibli tundmine, palju juurde.

Matka ja palveta

Bulgaaria kultuuri õhtul turismitalus. Tantsisid Muhu ja Setu riietega naised, kellel on lilled peas. Tants on pigem kreekalik labajalg, kui vene tants. Käed pole puusas, vaid teevad "Biti zdrava"liigutusi. Esimest korda vist nägin, kuidas soojal maal tantsitakse mõistlikult. Aeglaselt, viitega, kuigi muusika on sünkoobiga, kiire, natuke türgilik. St naised tantsivad. Meeste samm oli kiire ja selles oli slaavi mekki rohkem.

Nestenari tants sütel. Tüüp hoidis käes ikooni ja tehes pidevalt ristimärke kõndis täiesti hõõguvatel sütel. Oli muljetavaldav. Lõpuks õnnistati meid kõiki. Väga ilus ja pühalik oli.

Lõpus oli disko. Igivana küsimus. Kui muusika pannakse mängima, siis miks alati naised on need, kes tantsima lähevad.. Bussis võtsid Poola naised, kellega toimus tihe vennastumine, laulu üles.

Ma tean Poola lauludest vaid Varssavjankat ja Chopini, aga mazurkarütmilised korduva motiiviga meloodiad aitasid kaasa laulda küll. ( Mõtlesin, et need laulud, mida eestlased bussis laulavad, on hoopis teistsugused...) Muuhulgas ka kurb laul Ukraina neiust, kes armastab Poola poissi ( või vastupidi ) Hej, Sokoly! See lõppes üleskutsega Slava Ukraina ja Rosję trzeba ściąć ! Me ei hoolinud bussis viibinud venekeelsetest inimestest ja nende näost...

Pani Veronika rääkis oma kommunistlikust minevikust ja pan Ludvig anekdoote. Peale sellist kogust Bulgaaria veini oli peaaegu kõik arusaadav.

Palju ikoone ja kirikuid

Aga Bulgaaria siis :)

Nessebar oli väga ilus. Sealsed rannad on  kivised. Vanalinn on ilus, silma jäi, et majade alumised osad on kivist, aga ülemised hoopis puidust. Ja loomulikult palju kaubandust. Kõik turisti huvides. Kindlasti soovitan ära käia.

Kõik eelnev käib ka Sozopoli kohta.

Aladja kaljuklooster. Vaadata oli vähe ja see mis on, pole taastatud. Aga idee ja mõte kivikloostrist on äge. Järgmisel korral tuleks nii, et saaks Zlatni Pyasaci rahvuspargi radadel matkata ja ajal, kui Vabaõhu laval toimuks kontsert. 

Varna meeldis mulle ka väga. Siia tasuks teha eraldi nädalalõpu kultuuri- ja shoppamisreis. 

Kivi all ja puit peal

Kokkuvõtteks. Bulgaaria on imeilus ja suure potentsiaaliga. Jutud Bulgaariast, kui vaesest ja räpasest riigist on müüt. Jah, külades oli ka vähem fänsisid maju, nagu meilgi.

Aga imeline lopsakas loodus, valged punaste katustega majad, noored rohelised mäed ja soojad liivarannad. Varnas olid ahvatlevad teatri - ja kontserdireklaamid. Ja Sofiasse ma ei jõudnudki.

Tasub kindlasti ära käia.

Nessebr