Lõhepirukas

Lõhepirukas

Kes siis ei teaks, et aastavahetuse laual peab olema kala. See toob raha ja rikkust.

See imeline kalapirukas oli pikka aega mu nn leivanumber.
Nüüd tegin jälle üle pika aja. Retsept on usutavasti pärit kusagilt lehesabast.
Aga selle tegemine on nii lihtne, et retsepti pole õieti vajagi.

4- le inimesele osta

ca 600-g kalafileed. Lõhe või forell. Ja kui oled rikkam, siis miks mitte ka mõni valge kala. Luud noki välja.

Mul ei ole meeles, kas sa kalalt nahka oskad maha lõigata? 
Võtmesõna on VÄGA terav nuga. Ja tera peaks olema pikk, väikse noaga ära nüsima hakka.
Pane kala kõhtupidi lõikelauale.
Alusta saba poolt. Suru nuga  ettevaatlikult naha ja liha vahele
ja hakka tasakesi- vasaku käega nahka maha sikutades ja teise käega noaga edasi surudes, nuga tihedalt vastu kalaliha, tõmbama.

Mõnedel kaladel tuleb nahk iseenesest nimoodi tõmmates ära. teisel peab noaga kaasa aitama.

Kass Arturi Kook. Revised

Kass Arturi kook

Eestil ja maisil pole just palju ühist.
50 datel üritas Hrustsov keerata ümber jõgesid ja panna kogu suur nõukogudemaa maisi kasvatama. Kasvatame tänaseni.. loomasöödaks:)
Aga kuna kliima soojeneb, siis mine tea, ehk on ka Eesti varsti maisimaa.

Lisasin selle retsepti põhjusel, et see on ikkagi osa Eesti ajaloost, ühisest mälust ja lapsepõlvest.  Kuna seal välismaal pole ilmselt õigeid iiriseid ega ka maisikepikesi, siis tegin versiooni pop-corniga.
Ja ausalt. Nii on isegi parem. Popcorn on soolane ja kogu see värk ei ole enam nii magus. Proovi järele.

180 g karamelliseeritud keedetud magusat kondenspiima. Kui elad Eestis otsi seda toodet .
          Välismaal peks pakil olema kirjas dulce de leche
50 g võid
ca 50 g popcorni. Täpset kogust on raske öelda, kuna see on ju imekerge. Aga umbes, silma järgi kulub nii palju.

Kartuliporss

Kartuliporss

Ma vean kihla, et sa oled seda sööki või sarnast, sada korda söönud, aga sul polnud aimugi, et seda niimoodi kutsutakse:)

Mina ka ei teadnud. Leidsin selle nime täiesti juhuslikult Eesti Rahvustoitude raamatut sirvides.

See on see toit " kuidas kasutada järelejäänud kartuliputru". Loomulikult võid pudru keeta nullist. Retsepti leiad siit:

Nelja sööja jaoks
Lõika
ca 150-200 g liha viiludeks. 
1 sibul, soovi korral

Kuivata liha köögipaberiga. Ja prae tulises õlis pannil mõlemalt poolt pruuniks.  Maitsesta soola ja pipraga. Parem on serveerida, kui lõikad liha ribadeks.
Kui soovid lisada ka sibulat, hauta sibul pannil poolpehmeks.

Kaneelikuklid

Kaneelikuklid

Minu lapsepõlvekodus eraldi kaneelikukleid kunagi ei tehtud. Tehti lihapirukaid ja kui siis tainast järele jäi, siis keerati need kaneelikukliteks. Ma üritan mingil hetkel ka lihapirukate retsepti siia saada, aga see on nii töömahukas ettevõtmine, et... alustame lihtsamast ja kaneelikuklitest.

Pärmitaigen, nagu ka varem vihjatud,  vajab aega, sooja  ja rahu ja tunnetust.
Antud kogusest saab ca 15-16 kuklit.

Kaalu valmis ja tõsta toatemperatuurile
6 dl jahu
75 g võid
1 muna

Sulata murendatud 30 g pärmi
3 sl suhkrut ja 2 dl käesoojas piimas.
Piim on õige soojusega, kui sa näppu sisse pistes midagi ei tunne- pole soe ega külm.
Puista sisse osa jahust, jahu sisse sega  1 tl soola.
Sega puulusikaga läbi. Paksus võiks jääda paksema hapukoore paksune.
Puista peale  jahu ja kata taigen puhta kätterätikuga ning jäta sooja kohta ca tunniks kerkima

Kerkinud taignasse segasulatatud, aga mitte tuline või

1 lahtilöödud muna
ja ülejäänud jahu.
kui sulle maitseb, siis sega jahu sisse ka 1 tl kardemoni.
NB! ära kalla taignasse kõike jahu korraga. Kuna jahude niiskus ja kuuseis ja mis veel on erinevad, siis pane jahu järkjärgult, niipalju kui vaja.
Mina sõtkun tainast käsitsi, ja valmis on siis, kui käed ja kauss on puhtad. Tainas lööb kausi küljest lahti.