Moskvasse! Moskvasse!

Jõulud on hea tegemise aeg, eks.

Mu isa õppis aastat 40 tagasi mitu aastat Moskvas. Samuti on sinna kolinud tema kadunud venna, ehk siis minu onu 82 aastane väga heas vormis proua oma laste ja lastelaste ja lastelastelastega....
Isa on aastaid rääkinud, et tahaks Moskvasse, enne surma ära käia, sugulasi külastada ja vanu kohti meenutada....

Lähme Moskvasse? Kõik rõõmuga nõus, selgub, et huvilisi on rohkem. Ja siis algab see, mis alati, kui inimesi on palju. Läheme. Kuule, mõtlesime, et vist ikka mitte... Ei, rääkisime ja otsustasime et jah... Ei tea, tervis ikka naa vilets...

arhh… ega see pole Helsingi või Riia. lennupilet muutub iga päev kallimaks ja viisat vaja... Lõpuks jäi. Läheme. Viisad, muide, saimegi kätte õhtul enne äralendu...:)

Peale otsust algas teine kannatlikkuse proov. Ma ei taha eriti Fb postitada, sest iga mu postituse peale isa helistab, et öelda- ma nägin su postitust...:) :)
Rekord oli... 12 kõnet päevas. Ma saan aru, et inimene on elevil ja tahab jagada tähelepanekuid, emotsioone, aga..... ahhrrr!!! Me kõik jääme vanaks, eks..:)


Selgus, et meie otsus pole ainult meie otsus. KOGU suguvõsa aeti jalgele. Meil õnnestus välja kaubelda, et me ööbime siiski hotellis. Kuna see on kenasti kesklinnas Punaste väljakute jms lähedal.  Aga mõlemad minu onutütre mehed võtsid töölt vaba päeva, et meid võõrustada. Täiesti kategooriliselt maksti kinni meie hotell. Ja öö enne ärasõitu ööbisime sugulaste juures, kust onutütre mees meid kell pool kolm hommikul lennujaama sõidutas... Ohh jahh.
Ühe päeva saime siiski vabaks kaubeldud, kuna me tõepoolest olime kesklinnas ja autoga Moskvas. Oi oi. Millised ummikud ja milline ajakulu. Rääkimata sellest, et parkimine on peaaegu sama kallis kui Tallinnas ja kohtade leidmine sama raske.
Tõsi. Hiljem saime aru, et ka jalgsi ja metrooga kulub hullult aega. See on Suur Linn.

Euroopa rannikurada

Suvel lugesin Osalise  suvisest meeleolukast perematkast mööda Euroopa rannikurada.
Kuna Oandu Iklaga läks nagu läks, siis otsustasin järgmiseks väljakutseks võtta Rannikuraja.

Ma pean tunnistama, et guugeldasin üsna tublisti, enne kui õige lehekülje leidsin. Kindlasti on põhjus minu vähestes oskustes leida õiget infot, aga minu jaoks oli see koduleht küll päris hästi peidetud.
Ehk siis teile kõigile, kes tahaksid matkata Portugali või lihtsalt mere ääres jalutada või rattaga sõita. Õige leht on
https://coastalhiking.eu/et

Minu jaoks on selle raja suur pluss, et pea igasse lõpp- ja alguspunkti pääseb ühistranspordiga. Ja kuna enamik rajast kulgeb tsivilisatsioonis, siis omad plussid-omad miinused, aga nälga ja külma ei jää.

Tallinna Sadam Tabasalu
Raja algus st siis lõpp Tallinna Sadam kuni Tabasalu pani mind kulmu kergitama, Kuna käin väidetaval trajektooril üsna tihti, pole ma seni märganud mitte ühtegi infot selle kohta, et tegemist oleks rannikurajaga.
Etteruttavalt võib öelda, et silte polegi. Vähemalt mina ei näinud ühtegi viita, silti, teemärki jne. Ehk siis, kui tahad matkata, siis võta kaart kaasa.

Kuna ma tahtsin testida, et milline mu vorm on ja kas märgistust on või mitte, ja kuidas on üldse talvel matkata, kui juba  pool neli läheb hämaraks ning taevast sajab kõike. Siis alustasingi linnast. Raekoja platsi jõuluturust. Ma pole seal aastaid käinud. Mulle väga meeldis. Haarasin kaasa topsi kuuma glögi ja väga priske piparkoogi ja vantsisin rajale.


Ma ei saa öelda, et see rada pole huvitav. Teele jäävad Patarei vangla, Lennusadam, Energia ja siis see uus avastuskeskus. Palju poode ja bensukaid, mistõttu ma jätan aja enda teada.
Tõeline linnaorienteerumine " tunne oma kodulinna" :) Ma nägin elurajoone, parke ja nurki, millest mul aimugi polnud.
Aga kindlasti ei ole see hea rada, väga elava liiklusega sõiduteede ääres.
Soovitan läbida jalgrattaga või siis alustada hoopis Pelgurannast st Stroomilt.

G. Enders Võluv soolestik

Ma olen Miks inimene. Ma lihtsalt pean teadma, MIKS meiega midagi juhtub, teeme, kasutame, arvame jne.
See raamat on esiteks ääretult vaimukas ja teiseks populaarteaduslik, kus populaarne ja teaduslik on kenasti tasakaalus. Kirjutatud on kergesti loetavalt, kuid mitte lihtsalt. Ja eelkõige annab vastuse küsimusele- kuidas, aga vastust miks näiteks tekitab second hand kauplus ja keldrid ja pööningud minus agressiivselt laksatiivse reaktsiooni, ma tegelikult ei saanud.
Hakka veel vanas eas meditsiini õppima :)


Täpselt samal teemal on tehtud ka dokfilm, millest ma olen kirjutanud siin. Bakterid teevad meiega inimkatseid.
Selle postituse lõpus esitas Notsu küsimuse, et millised on erinevad soolestikutüübid ja sellele annab raamat ka vastuse: Baceroides, Prevotella ja Ruminococcus. Ning jah, teadlased otsivad täna, kas seos on sama, mis Hiina meditsiini jaotusel.

Aga kokkuvõttes saab oma mikrobiootia suhtes oluliselt targemaks. 

Näiteks, et fruktoos tekitab depressiooni.  Aminohape trüptofaan klammerdub seedimise ajal fruktoosi külge. Kui aga kõhus on nii palju fruktoosi, et seda pole võimalik kõike omastada, siis läheb ka trüptofaan kaduma. Me vajame trüptofaani aga serotoniini valmistamiseks.

Elektriahjus kuivatatud õunad

 

Näedsa, olemegi jõudnud aega, kus esivanemate tarkusest ja omaenda kogemustest pole halligi kasu. Ja ka internetis olev info on iganenud..
Mul ei ole puuküttega ahju, pole sauna, ega ka vana head ahju, mille ukse vahele sai panna puulusika, et niiskus välja pääseks.

Minu uuel udupeenel kaasaegsel ahjul ei saa jätta ust lahti või paokile, kuna ta lõpetab sellisel juhul töötamise. Nagu ohutuse eesmärgil või nii.

Aga õunu oli vaja kuivatada.

Esimesel korral lõikasin õunad väga õhukesteks viiludeks ja kuivatasin 40 c juures, ringõhuga st ventilaatoriga, kokku ca 12 tundi.
Kõrgemat temperatuuri ei julgenud alguses panna, kuna kuivatatud moos poleks olnud mu eesmärk :)
Keset päeva vaatasin, ja kuna õunad ei näidanud mingeid kuivamise märke, vaid vesi sirises mööda ahju klaasi, siis lisasin ahju põhja kausi soolaga ning suurendasin kuumuse 60 kraadi peale.

Öösel lasin õuntel niisama köögipaberi all seista ja järgmisel päeval panin õunad peale koogi küpsetamist järelsoojusesse st siis 200 kraadi juurest alates ahju, kuni ahi jahtus. 

Õunad tulid head, aga kogu protsess tundus liiga energiakulukas. 

RMK matkatee juurdepääs ühistranspordiga

 Ma panen kirja iseenese jaoks märkmed logistika teemadel. Ehk on veel huvilisi, keda ma saan aidata.

Mul on tänaseks läbitud 146 km ja käia veel 224 km

Aga. Ma pole üldse kindel, et see mul õnnestub. Väga lihtsal ja kurval põhjusel. Ma ei tea, kuidas sinna lõikudele juurde pääseda.

Et oleks selge, ma tegelikult ei pahanda kellegagi. Mulle meeldib, et matkatee kulgeb inimtühjades paikades. Ma saan aru, et pole mõtet käigus hoida busse kohtadesse, kus inimesi elab paarkümmend.
Aga ma ei saa aru loogikast, et matkata saab vaid nii, et keegi viib su algusesse ja tuleb hiljem järele.
Või on see kõik planeeritud nii, et lähedki nädalaks ja tagasi tsivilisatsiooni saadki siis, kui oled Oandust Iklasse jõudnud :)

Kuigi ma paar postitust varem hooplesin, kuidas mulle meeldib uurida, siis tundub mulle siiski ebaõiglane, et pean seda RMK asemel ise tegema.

RMK Matkatee Oandu- Kalmeoja lõik

Esimesel päeval hoidsin ma  tulist ahjunõud käes umbes paar minutit, enne kui sain aru, et kõrvetab. teisel päeval lõikasin noaga sõrme veriseks.
Kolmandal kallasin kohvimasinasse kohvi asemel kõrval purgist kassi krõpse.. ilmselgelt vajan ma puhkust..

Matkarada algab Oandust. Sellest, kuidas pääseda matkateedele, teen ma eraldi postituse. Ka Oandule ei saa ühistranspordiga, saab Altjale, mistõttu lisandub 3 km .

Ma tahaksin kindlasti kiita bussijuhti, kes viis meid Altjale. Kahjuks ei tea ma tema nime. Taisto liinid, heleda peaga keskeas mees. Kui kõik teeksid oma tööd sellise rõõmu ja pühendumisega, oleks maailm palju parem paik. Ja kui järele mõelda. Kui palju pingutust tegelikult vajaks rõõmus nägu, positiivne suhtumine, märkamine ja arvestamine..

Teoreetiliselt oleks võimalik Altjal ööbida ja hommikul vara alustada. Mina tulin esimese bussiga ja seetõttu alustasin rada Oandult kell 12.30. 
Aega läks tänu sellele, et ma ei olnud raja alguskohas kindel, Kuna ma olen valede märkide tõttu kõndinud liiga palju asjatuid kilomeetreid :), siis otsustasin enne kontrollida.
Aga oli õige küll. Ei pea minema Looduskeskuseni. Kohe tee ääres on suur värav sildiga Kõrve rada. Ja kui hoolikalt vaadata, siis ka vajalik valge- punane- valge märk.
Ja veel on seal Sõnade mets!! :)
Pakkige lapsed autosse ja minge Sõnademetsa mustikale :)

Võrgus

Raja algus on üsna halvasti märgistatud. Lisaks õigele sildile esineb veel sinist ja kollast ja lausa A4 trükitud sedeleid.
Oandu - Võsu lõik on 9 km pikk ja ma ilmselt ei liialda, kui ütlen, et ka lapsevankriga läbitav. Tõeline linnainimese matkatee mustika- ja pohlametsade vahel.

Pohlad õitsevad pööraselt, mustikate osas ma kindel ei ole, mu meelest ei olnud isegi tooreid marju.
Umbes paar kilomeetrit enne lõppu läheb rada kaheks. Jalgratta tee jookseb paralleelselt, kui tahad jõudu säästa,  võid rahulikult rattarajal jätkata.


Jalgrada, seevastu on tõeline ekstreemrada:) Kitsas, üles-alla. boonuseks möödub ta vanast tõrvaahjust, Tõsi, selle äratundmiseks on vaja tugevat kujutlusvõimet....:)
Ja veel näeb vahvat veskitammi.

Võsu telkimisalale jõudsin 14.20.
Nagu ka eelnevates postitustes, siis RMK väärib vaid kiitust. Telkimiskohad on hästi varustatud. Konkreetses kohas oli jõgi ja kemps ja piktogrammi järgi ka kaev, aga kuna mul tol hetkel polnud vett vaja, siis ei hakanud otsima.



Kuna lubati vihma, siis eelmise aasta kogemustele tuginedes võtsin kaasa varutossud. Vihma ei tulnud. Ilm oli täiesti suurepärane, Soe, aga mitte kuum, väikese jahutava tuulega.
Aga puhkekohas tekkis mul geniaalne idee.
Vanade messikülastajate tarkus, vaheta jalatseid, siis jalad ei väsi. Ja nii ma tegingi, vahetasin puhkekohtades sokke ja jalatseid. ja etteruttavalt võib öelda,. et see oli hea mõte. Ma täna täiesti kõnnin. Jalad on vaid kergelt tundlikud.

R. Ludlum Bancrofti strateegia

See raamat ei vääri tegelikult postitust. Tavaline ladusalt loetav põnevik.
Aga. Seal oli kaks teemat, mis mind intrigeerisid ja vajavad jäädvustamist.

Ma ei tea, kas Mart varastas idee Robertilt või oli see vastupidi.. Igatahes, see, et Eesti on süvariik, on jäädvustatud ka maailmakirjandusse. Ning juturaamatud, teatavasti, peegeldavad ju tegelikku elu, onju.
niisiis. Kogu maailma kurja juur. Kogu maailma juhtmine toimub osati ka Eestist. Põhjuseks meie geopoliitiline asukoht, mille üle me ise õigustatult uhked oleme.
Ma loodan, et turismifirmad on juba moodustanud tuuri kohtadesse, kus raamatu tegevus toimus .. :)

Samas on selles ka paradoks. Kui Genesis upitab õigeid valitsusi pukki, siis ongi ju Mart õige ehk siis milleks süvariiki kiruda?


Teine teema on mõtteharjutus.
Tegelane saab kõigepealt endale kasutamiseks 18 miljonit ja seejärel heategevuseks 20 miljonit.

Esimese raha jagamine tundus alguses lihtne. Ma annaksin kõikidele lähisugulaste lastele 500 tuhat, kohendaksin natuke oma elutingimusi. Mingi raha paigutaks tuleviku kindlustamiseks- ostaks kulda ja kinnisvara ja väärtpabereid. Mittemateriaalse investeeringuna ma tahaks raieõiguseta metsa, et teha eksperiment  ja lasta sel kasvada põlismetsana.
Ja järele jääks pluss-miinus 10 miljonit. Selle jagaks pooleks. Pool mulle ja pool mehele. Riskide hajutamiseks ja mõttetute vaidluste vältimiseks.
Ja siis jooksis mu mõte kinni.
Ma ei oska selle rahaga mitte midagi teha!! Mul on kõik vajalik olemas, 5 ja isegi 10 miljonit on liiga vähe, et täita mu unistusi a la rajada Rail Baltic läbi Tartu või ehitada Uus Ameerika põgenikeriik kuhugi Aafrikasse.

Veelgi keerulisemaks osutus heategevussumma planeerimine. Jah, ma võiks selle jagada naiste- ja loomade varjupaikadele, toetaks puudega lapsi ja raha olekski otsas.
Aga heategevus, mis poleks annetamine vaid millegi uue loomine, investeering ?

Raamatus on üheks läbivaks teemaks, et igal teol on tagajärg. Samuti heateol. Et tehes head, me võime sellega tahtmatult teha halba ja/või käivitada ahelreaktsiooni nähtustest, mida me ei osanud arvatagi.
Annetades lastehaiglale saadame riigile signaali, et tänane tervishoiueelarve ja selle prioriteedid on okei. Annetades loomade varjupaigale saadame sõnumi neile vastutustundetutele, kes igal kevadel kiisukese võtavad ja ta sügisel hülgavad, kes leiavad, et iga loom peaks korra poegima..??
Moodustades fondi, mis õpetab lapsukestele ITd või keeli... ja siis nad lähevad ära, kuna Eesti jääb kitsaks jne jne jne

Ühesõnaga. Mitu päeva nuputasin õige vastuse üle.
Nädalavahetusel sõitsin Saaremaale.
Istun laeva kempsus ja loen ukse pealt:
Vastus: laeva nina

Vahel on vastused lihtsamad, kui me arvame :) :) :)

Oder ja Juust. Ahjus küpsetatud juustune odravorm

Klassikaline Mac&Cheese eestipäraselt.
Nipp! Kasuta eeltöödeldud (Baltix) kruupe.

Oder ja Juust

Pane eeltöödeldud oder soolasesse vette keema. 1 kotike = 2 inimest .Peaks aega võtma ca 15 min

Samal ajal keeda valmis bechiamelli kaste

Võta piim toatemperatuurile
Sulata (paksupõhjalises nõus) ca 50 g võid
Lisa puulusikaga segades juurde 1 spl jahu
segu peab jääma ühtlane
Hakka vähehaaval, samal ajal segades, juurde lisama piima
Lase lisatud piimal seguneda ja kuumeneda, siis alles lisa uus ports.
Kokkuvõttes peab konsistents jääma kui vedelamal hapukoorel.

#MidaÕhtuksSüüaTeha Kapsašarlotka

Taas, retsept on internetist. Ja tegelikult on šarloti loogika pisut teine. Taigna peaks jätma alla ja peale ning täidise sisse panema. Aga nii on maitsvam.

Siia sobib värske st uus roheline peakapsas. Vana kapsaga tehes jääb kapsale küpsetusaeg pisut lühikeseks, peaks eelnevalt pisut hautama.

Kapsašarlotka
Kogused 2-le


Pane ahi sooja
Haki sibul ja küüslauk ning pane pannile õliga madalale kuumusele hauduma
klopi lahtu 3 muna
sega sisse  3spl hapukoort
2 spl majoneesi

Haki kapsas ribadeks ja viska sibula juurde. Sega läbi. Maitsesta soola. pipra, tilli ja tüümianiga

Pane munasegu epale
3 spl jahu
sega jahuga läbi 1 tl küpsetuspulbrit
ja soola
sega kõik korralikult läbi

Kalla kapsad sisse ning kummuta kogu segu ahjuvormi

Küpseta ahjus 180 C 30 min

Kodujuustupirukas

Kodujuustupirukas on kerge ja õhuline õhtusöök, aga sobib ka lisandiks lihale/kalale. 

Mida vähegi võimalik, teen ma ahjus, kuna ma ei viitsi pliita taga passida. Ahi annab vähemalt pool tundi vaba aega trenniks, meigieemalduseks, laulmiseks., kassiga suhtlemiseks.. ja kütab toa soojaks. Mis Eesti suvede puhul pole just väheoluline.


Retsepti autor ma pole, leitud kusagilt internetist. Kui tunned ära enda retsepti, anna mulle palun teada.
Kogus 2-le.

Kodujuustupirukas
Pane ahi sooja
sulata mikrokas ca 100 g võid

Klopi segamini 3 muna
Sega sisse 300 g kodujuustu
ca 100 g riivjuustu
4 spl hapukoort
1 dl jahu
ja nirista sisse sulavõi
Maitsesta soola ja pipraga

Kalla segu ahjuvormi. Riputa üle riivjuustuga
Küpseta 200C 30-40 minutit