Fusioon

Ühes Ringvaates tuli järjest kolm lõiku:
kõigepealt sai preemia daam, kes kirjutas raamatu veganlusest. Siis rääkis leivaküpsetaja nukralt, et noored ei söö enam leiba. Ning lõpuks oli haige naine, kes üsna ootuspäraselt väitis, et kuna arstid ei tea ju midagi, tuleb diagnoos inimestel endal panna, ja et kõik oleks ikka lõplik ja ravi, siis välistada oma menüüst ka kõik põhitoiduained.

Ajakirjanik Michael Pollan soovitab oma populaarses teoses/filmis süüa vaid seda, mida ka su vanaema toiduks peaks.
Hmm... searasvaga praetud kartulid, 9 kuud aastas toorena vaid õunad, kapsas, kaalikas ja porgand. Kohevad pannkoogid rohke moosiga, mõnusad hapukooresalatid ja suussulav krõbe seapraad.
Muidugi, vanaemad on erinevad ja ma saan tegelikult aru küll, et Pollan pidas silmas vähest töötlemist, naturaalsust.
Mu point on see, et uskudes ja kuulates ükskõik millist soovitust, peab arvestama kultuuriga, ajalooga, taustaga ja tegelikult ka genofondiga.


Loodus on olnud uskumatult tark. 7500 aastat tagasi vaatas ta, et siin maalapil on vähe päikest, rohelist vaid mõned kuud aastas, lahjad järvekalad ning ka oliivid ei taha väga kasvada. Samas on uhked rohumaad ja andis meile unikaalse võime lagundada laktoosi, et saaksime kasvõi natukegi kaltsiumi ning D-vitamiini. Stabiilne loomne valk venitas meid pikaks (vaata alt graafikut) ja me olime nii nutikad, et ehitasime üles vinged riigid.
Sarnane lugu on rääkida igast maailma otsast. See, et kusagil kasutatakse rohkelt vürtse ja teisal süüakse puhast rasva ning kolmandas kõike, kes liigutab. Ja neljandas lastakse toidul enne hapuks minna.
Ei ole juhus. Loomulikult me ei tea, kas see on selllepärast et või pärast seda...

Igal dieedil on oma loogika. Ning mind tegelikult väga huvitab, kas ja kuidas inimene kohaneb. Kui globaliseerumine jätkub, ja ilmselt isegi Brexit, grexit, ELfinish ei suuda seda takistada-  isegi, kui inimesed ei saaks liikuda, liigub info. Ja võõrad kultuurid on ikka põnevad.

Lähis Idast tulevad meile tegelikult ju tagasi lammas, hernes, uba, läätsed. Kuid selleks, et see menüü toimiks, peame me selle üle võtma tervikuna. Näiteks sööma kordades rohkem teravilja, kui me sööme.
Kui sööksime Prantsuse dieeti Ameerika moodi, oleksime varsti 100-kilosed. Ning Lõunast pärit taimne dieet mõjuks Eestis laastavalt rahakotile ning lõpuks ka tervisele. Globaalsest jalajäljest rääkimata.
Kui me võtame igast natuke, kas see on siis okei. Kas meie organismid kohanevad ja me oleme ka saja aasta pärast pikad ja targad?
Või  keerame me trende püüdes oma organismid täiesti pekki? Kas loodus saab olla endiselt tark, kui meie ise enam nii väga pole?

Kui varasemalt kas siis kaubavahetuse või siis kliima soojenemisel lisandusid menüüsse nn uued ja võõrad toiduained, rahulikult, järk järgult. Siis täna on olukord pisut komplitseeritum.
Meedia.

Soomes on meil olnud võimalik olla tunnistajaks sotsiaaleksperimendile, kus rahvas, ka terved inimesed, hakkasid järjest tarbima laktoosivabu tooteid. Tänaseks on sirgunud põlvkond, kellel laisad ensüümid ja trendist on saanud vajadus.  Praegu näeme teist eksperimenti: tänu suhkruhüsteeriale krõbistavad soomlased ja taanlased sahharoosi asemele atsesulfaami, aspartaami, sukraloosi jne või suhkuralkohole. Eks siis näeb, kas 20 aasta pärast on nad kenad ja saledad või siis mitte.

Viimati viibisin hotellis, kus pakuti halal- hommikusööki. Ma ei oska väita või ümber lükata oli see seaduste järgi, või mitte. Minu meelest oli täiesti tavaline toit. Kas siis halal või lihtsalt fänsim hotell, aga rohkesti oli rohelist, värskelt pressitud apelsinimahl ning ahjust tulnud ahvatlevad küpsetised.

Seda tahtsingi kirjutada. Ei midagi asjalikku, aga lihtsalt  et põnev on. Uued huvitavad asjad tulevad. Igasugu toitumisnõustajad soovitavad kinoad, mangot ja avokaadot. On tore, et meie toidulauale jõuavad  toidud, mida meie kliimas polnud võimalik varem tarbida. Ja on kurb  kui unustatakse omamaised superviljad.
Eks me siis varsti näeme, milliseks kujuneb eestlase toit.

 

mind hakkas huvitama, kas see paljuräägitud väide ka tõele vastab. Ilmselgelt pole riikide etniline ja kultuuriline koosseis (k.a. toitumisharjumised ja -kultuur) täna enam homogeensed. Tõsi on see, et otsest võrdelist seost tarbmise ja kasvu vahel pole, Samas on tõsi ka see, et samade riikide nimed korduvad mõlema edetabeli esimeses otsas. Ehk siis väide- riikides, kus tarbitakse rohkem piima on keskmisest pikemad inimesed, vastab tõele.
Üllatavalt raske oli leida pikkuste tabelit. Neid on palju ja erinevaid. Valisin wikipedia, kus on segamini erinevate aastate ja metoodikatega saadud meeste keskmised pikkused. Nt 1 ja 12 koha pikkuste vahe on 4,8 cm, mis on päris suur. Aga  pikima ja lühema inimese vahe on lausa 25,6 cm, seega see 5 cm taandub statistiliseks veaks. Kõik on suhteline:)

Nii ehk naa. Erandid kinnitavad reeglit. Soome tarbib palju, aga pikkuselt on nad alles 12. kohal. Pikad inimesed elavad ka Saksamaal, Eestis, Austrias ja Belgias, kes on tarbimiselt 17-23 kohal. Samas elavad Albaanias ja Rumeenias kõvad piimatarbijad, kes on kasvult pisikesed. Ei tea siis, kuhu nende türosiinid kaovad. Liiga palju kiudaineid toidus?