Montenegro. Budva

 

Temaatiline
puhkuseraamat

Sissejuhatus 

Ma olen lihtsalt nii väsinud. Kui järele mõelda, siis mu viimane puhkus oli 15 kuud tagasi. Poolteist aastat. Võtsin sellel aastal spetsiaalselt pakettreisi. Maksan küll kõvasti rohkem, kui omal käel minnes ja jään ilma kõige magusamast osast st planeerimisest, aga ehk on koroona tingimustes nii turvalisem ja mugavam.

01.06. Ma olen moraalselt valmis kõigeks. et rannas peab mask ees olema. Et on külm ja vihmane. Et süüa saab pappkarbist oma toas. Ja ma istungi kogu puhkuse oma rõdul raamatut lugedes. Ja see rõdu on põhja poole ning vaatega prügikastidele. Kui mul rõdu ikka on, sest täna tuli kiri, et väljavalitud hotell alustab tööd alles 15. juuni…. pakuti alternatiivi, mis tundus ka okei. Aga erinevalt esimesest pole seal jooga-pilatese- vesivõimlemise treeninguid. Ma olen nii rõvedalt paksuks läinud ja käega löönud, et oli lihtsalt lootus, et äkki.. aitab?

Meelelahutus on kinni, mingeid

magusained

 Allikas: " Õige toit" Vihalemm, Zilmer, Kokassaar

Neile, kes soovivad suhkrut oma menüüs vältida, on tänapäeval mitu toitumisalternatiivi. 

Esiteks, magusad polüalkoholid, mis ikkagi annavad organismile teatud hulga kaloreid.

Teiseks, valgulise või peptiidse olemusega magusamaitselised ühendid, mis potentsiaalselt võivad energiat anda, kuid mille metabolism energeetilisse ainevahetusse oluliselt ei suundu (taumatiin, monelliin, aspartaam). Energeetilise efekti tõttu saab nende kahe rühma esindajaid lugeda toitvateks magustajateks.

Kolmas võimalus on kunstlikud magusained, mis organismis ei lõhustu ja energiat ei anna (näiteks sahhariin, tsüklamaat, jt.). Viimaseid tuntakse kui mittetoitvaid magustajaid. Looduslike ja kunstlike ühendite suhtelist magusust on võrreldud tabelis. Kunstlikke magusaineid sisaldavaid tooteid kasutab kindel tarbijate kontingent. Siia kuuluvad inimesed, kes soovivad, et söödav toit oleks magusa maitsega, annaks tarbimisel vähe kaloreid ja ei põhjustaks kaariest.

Aiandusminutid

Ma ei teagi nüüd mitu aastat mul on Click and Grow olnud. 6 aastat tagasi tegin postituse. Seega 6 aastat vähemalt.

Mulle ei meeldi kohe hommikul ärgates ere valgus. Seega olen kõik need aastad alates mingi oktoobrist sättinud CG alustama hommikul enne ärkamist ja see valgus on piisav ja silmasõbralik, et esimesed toimetused ilma laelambita ära teha.

Ja nii olen seal aastaid kasvatanud maitserohelist. Ja kui hommikuti piisavalt valge on, siis panen CG väljateenitud suvepuhkusele.

Sel aastal läks kuidagi nihu. Taimed kidusid ja muld hallitas. Kahtlustasin, et ju oli liiga külm. Ta oli mul kinniehitatud rõdu ukse kõrval. No ja kassil on ju vaja kogu aeg edasi tagasi kõõluda.

Andsin alla. Hakkasin CG ära panema ja avastasin, et see seade käib täiesti osadeks lahti! Miks keegi mulle seda varem pole öelnud? No vot. Lammutasin laiali ja see sisu oli rõve. #piinlik..

Järeldus. Pese aeg-ajalt oma CG.

Internetis surfates leidsin idee kasvatada võrseid. Redise- ja herneseemneid olid mul kodus olemas. Paki- tatar millegipärast ei idanenud (khm?).  Miks pole mulle kunagi öeldud, et redise võrsed on nii head ?!

Nüüd ootan maisi ja peedi tärkamist.

 

Igal aastal on sama teema. Millal külvata seemned. Kui ma teen seda eelmisest aastast õppides veebruaris, siis tuleb külm kevad ja taimed kasvavad üle. Kui siis teen järeldused ja panen märtsis, tuleb kiire suvi ja taimed jäävad pisikesteks.  

Nüüd sain raadiost hea nipi. Vähemalt tomati varre võib keerata vastu mulda ja lasta tal kuni ilma soojenemiseni lisa juuri kasvatada. 

Mul on külvatud tomat ja kevadlilled.

 

 

Ausammas valgele hiirele

Ma keeldun uskumast, et keegi pole veel kirjutanud ulmekat laborihiire vaatepunktist. Kas see on piinav kahetsus ja masendus, et oled sündinud selleks, et surra suvaliste tüüpide ideede nimel. Või vastupidi, privileeg ja au olla teerajajaks ning hiirte paradiisis ootavad sind hiireneitsid ja puhas vesi ja palju juustu?
Ja kui sama idee teisendada inimestele. Mitte need, kes on sattunud totalitaarsete reziimide katsejänesteks, vaid need, keda paljundataksegi eesmärgil teha inimkatseid. On ju hea ulmeka teema ?

Igatahes, Joalate ning Pätside asemel peaksime me ehitama altari kõikidele neile miljarditele laborihiirtele, kes on hukkunud, et tuhanded kord elada seal saaks.

Ma olen seda mõtet varemgi väljendanud, aga on tõesti kummaline, kuidas õiged ja sarnased raamatud lihtsalt juhtuvad samal ajal. Nüüd juhtusid mul järjest kaks raamatut:
M. Hengstschläger Geenide vägi (2006) ja 

M.Richtel An Elegant Defense: The Extraordinary New Science of the Immune System: A Tale in Four Lives (2019)

mõlemad hullult põnevad, vaimukad, minusuguse koduperenaise seisukohast arusaadavalt kirjutatud, huvitavate näidete ja ajaloofaktidega. Ja mõlemat raamatut oli väga raske lugeda. 

Pohla- kartulivorm

 

Pohla- kartulivormi retsept on pärit internetist. Olen teinud seda nii täiesti tooretest komponentidest (toores liha, kartul) kui ka allpool kirjeldatud viisil. Toore kartuli puhul peab arvestama, et pohla- kartulivormi valmimisaeg on pikem

Soovitan kõik komponendid viilutada õhukesteks viiludeks, siis toimub valmimine argiõhtule sobivalt kiiresti )

Kui sul mingil veidral kombel pole kodus pohli :), siis sobib kevadel nt rabarber või midagi muud hapukat

Pohla - kartulivorm

Pane ahi sooja

Lõigu sealiha ribadeks ja prae pannil kergelt mõlemalt poolt läbi.
Seni kuni küpseb, haki ära sibul
Maitsesta liha soola ja pipraga. Kalla liharibad ahjuvormi põhja.

Pane pannile törts õli ja sibulad.
Kui kasutad moosi asemel marju- pohli, jõhvikaid, õunu, rabarberit... kuumuta neid koos sibulaga