Montenegro. Budva

 

Temaatiline
puhkuseraamat

Sissejuhatus 

Ma olen lihtsalt nii väsinud. Kui järele mõelda, siis mu viimane puhkus oli 15 kuud tagasi. Poolteist aastat. Võtsin sellel aastal spetsiaalselt pakettreisi. Maksan küll kõvasti rohkem, kui omal käel minnes ja jään ilma kõige magusamast osast st planeerimisest, aga ehk on koroona tingimustes nii turvalisem ja mugavam.

01.06. Ma olen moraalselt valmis kõigeks. et rannas peab mask ees olema. Et on külm ja vihmane. Et süüa saab pappkarbist oma toas. Ja ma istungi kogu puhkuse oma rõdul raamatut lugedes. Ja see rõdu on põhja poole ning vaatega prügikastidele. Kui mul rõdu ikka on, sest täna tuli kiri, et väljavalitud hotell alustab tööd alles 15. juuni…. pakuti alternatiivi, mis tundus ka okei. Aga erinevalt esimesest pole seal jooga-pilatese- vesivõimlemise treeninguid. Ma olen nii rõvedalt paksuks läinud ja käega löönud, et oli lihtsalt lootus, et äkki.. aitab?

Meelelahutus on kinni, mingeid

kontserte ei toimu. Matkarajad on kaugel ning juurdepääs ühistranspordiga, nagu ka Eestis, keeruline. Seega plaan on jalutuskäigud, magamine, söömine, lugemine. Ja äkki veab ning mingid ekskursioonid ikkagi toimuvad. Numbrid on samad mis Eestis.

03.06. sain kirja riiki sisenemiste tingimuste kohta. Loen ” vähemalt 7 päeva” peab olema möödunud vaktsineerimisest, mul on täpselt 7. Kui reisi bronnisin, siis helistasin Novatoursi ja küsisin üle. Tookord öeldi mulle, et see on ok, aga sisemas hakkasin ise kahtlema, ja otsustasin, et teen ikkagi ära PCR testi. Bronnisin ja maksin testi ära. Olles eelnevalt veendunud, et dokumendi numbrit saab muuta, sest passi pole mul endiselt ( sest täiesti ootamatult selgus, et see fkng Montenegro ei asugi euroopa liidus).

Ja… pool tundi hiljem tuleb uus kiri, et Montenegro muutis TÄNA riiki sisenemise tingimusi, ja kui vaktsineerimisest pole 14 päeva, siis on vaja antigeeni kiirtesti ( kusjuures eelmises kirjas oli spetsiaalselt rõhutatud, et Montenegro seda testi ei aktsepteeri). Kurat. Tühistasin siis PCRi ja bronnisin antigeeni. Õnneks on see odavam.

Aga pass!!! Serifikaatidel peab olema õige dokumendi number. Ma ei saa aru, kaua seda tehakse, selle taga on reisidokumentide vormistamine. Ja vaktsiin siis. Laupäeval saan süsti, loodetavasti ikka saan ja loodetavasti saan ka sertifikaadi vaevata.

Praegu on siis plaan, et kui ma passi valmimise teadet ei saa, siis lähen teisipäeval üldjärjekorda, et vähemalt uus Id kaart kätte saada . Kolmapäeva hommikul on antigeeni test. Ja kolmapäeva pealelõunaks on mul bronn passi kättesaamiseks. Näis siis, kas seda saan kasutada või mitte.

PPA koduleht ütleb, et ” Vaatasime Sinu taotluse läbi ning taotletud dokument läheb peagi trükki.

Sõltuvalt valitud väljastuskohast võtab dokumendi sihtkohta jõudmine aega.”. Näis siis. Taotluse esitasin 18. mail.

Loodetavasti siis ikkagi pääsen lennukile ja mul on õiged paberid ..:)

04.06. õhtul kell 15.35 tuli siis lõpuks teade, et pass on valmis. Tühistasin kättesaamise bronni ja lähen üldjärjekorda.

05.06. saan teise vaktsiinidoosi

07.06. Sain lõpuks dokumendid kätte. Vedas, vaid poolt tundi kulus ja 18 päeva. Trükkisin dokumendid igaks juhuks välja, sest äkki ei tunnistata mobiilivaadet?

Tore on see, et Eesti peaks kohe-kohe-kohe hakkama muutma on vaktsiiinisertifikaati. Loodetavasti jõuan selle nn vanaga siiski riigist väljuda.

09.06. käisin testi tegemas. Selgus, et oli broneerinud vale testi. Antikehad, aga pidi olema antigeen. Õnneks, et nad märkasid. Maksin 40 eurot juurde ja sain loodetavasti nüüd siis õige testi.

10.06. Liftis oli tunda põleva plastiku lõhna. Mida ülespoole, seda tugevamalt. Samas, sireenid ei unnanud. Mõni minut hiljem oli päästeamet ja kiirabi maja ees. Eiteagi, mis juhtus. Loodetavasti nad ei põleta mu kodu vahepeal maha:

Täna tuli ” tore” uudis, et Eesti sai valmis oma Euroopa vaktsineerimispassi. Kas see vana kehtib, kui uus hakkab ametlikult kehtima alles juulist? Kas Montenegros on vaja, kui ta ei kuulu EL??? Palju paberit ma kaasa pean võtma ja välja trükkima?

Kohal

NB! Siin ja edaspidi võib kohalike paikade õigekiri olla vale, kuna mul on üliaktiivne auto correct ja selles keeles koosnevad sõnad ainult kaashäälikutest st pole loogikat, et vigu hiljem märgata.

Uued passid on nii nunnud. Nüüd sai metssiga templi peale

Mis sa arvad, kas kedagi huvitasid minu tõendid. Ja "ainult Eestis ei pea maski kandma". Palun väga.

Keegi ei kanna maske. Vaid poes peab ja mujal on mask õnnetutel teenindajatel lõual.

Keel olevat segu serbia- horvaadi- itaalia- vene keelest. Vene ja inglise keele piir jookseb nagu meilgi vanust pidi. Nooremad kirtsutavad vene peale nina ja koolis õpivad nad inglise keelt. Samas on keeled sarnased ning väidetavalt saavad nad vene keelest aru. Või mine sa tea. Tegelikult olevat nii nagu meie soome keelega, et võid täiesti puusse panna. Sama sõna tähendus võib olla täiesti erinev.

Ma armastan Montenegrot. Budva.

Ma armusin esimesest hetkest. Esimene riik, mis ei meenuta mulle midagi varasemat. Ma pole muidugi mitte kunagi Balkanil käinud, aga täiesti teine, kui nt Kreeka või Itaalia Tükk aega mõtlesin, et miks ja sain aru, et see on esimene lõunamaa, mis on naturaalselt ja lopsakalt roheline.

Budva linn iseenesest on selline. Ehitusjärgus. Ma loodan et ei solva Narva- Jõesuud, aga sama moodi väga eklektiline. Eks nad on muidugi ka nn pidureid järjest saanud. 1979 oli maavärin, peale kodusõda kehtestati sanktsioonid ja kõik investeeringud peatusid ja peale iseseisvumist olevat Serbia väga solvunud (keegi teadis rääkida, et põhjuseks oli MN poolt Kosovo tunnustamine) ja samuti peatus turism, ehitused, investeeringud.

Arhitektuur on huvitav. Majad kõrged ja lähestikku. Ülimoodsad kõrvuti mitte nii moodsatega. Samas kõik on vaene aga puhas. Budva on tõeline suvituslinn. Pikad promenaadid, pargid, mänguväljakud, mobiili laadimise kohad, vetsud (50 senti, sotsiaalsed töökohad).

Roheline Budva

Nn turistipiirkond on kompaktne ja jalgsi hallatav. Ja ehk ainult sõnades, aga mitmel korral on öeldud: me nii ootasime teid. Koroona hea külg on taas see, et on õhku ja ruumi. Veel.

Esimene päev tervitas vihmaga. Ja tegelikult tuli vihma ka hiljem. Päike särab lagipähe. Ühel hetkel hakkavad tumedad pilved mägede kohale kogunema. Ja palun: 10 minutit vihma.

Aga!! Mäed !!! Ja mäed. Ma olen täiesti vaimustuses. Mu toast oli vaade aeda, aga igal hommikul sööma jalutades õhkasin. Kas see on tõesti päriselt ja minuga? Samas, juhtusin rääkima ühe Serbia tüdrukuga, kes ütles seepeale. Ähh. Tule Serbiasse. Vaat seal on mäed. Äkki peakski minema.

Hiljem tuli jutuks ka Albaania, mida samuti väga soovitati. Arenev moslemimaa, kus olevat raviv radioaktiivse liivaga rand.Õigupoolest saab siit ekskursioone nii Albaaniasse, Horvaatiasse, Bosniasse jne. Aga need kestavad kogu päeva kl 6- 22. Lihtsalt ei raatsinud päeva hakkama panna.

Montenegros on erinevalt vanast Lõuna Euroopast mingit energiat. Ja rohelus. Nagu öeldud.Kui ma mõtlen Hollandi, Itaalia jne peale, siis kohe kangastuvad mulle klišeed, selliste arenevate ja mitmest kultuurist mõjutatud riikide osas oled avatum. Sa märkad sarnasusi siit ja sealt, aga kõik on ikkagi natuke teistmoodi. Nende moodi.

Hotell Aleksandar on suurepärane. See, kuhu ma algselt pidin minema, on kohe kõrval. Mõlemad Vahemere stiilis sini- valged kompleksid. Tenniseväljakud, basseinid, aiad, siseõued. Ma arvan, et üks mu elu parimaid puhkusehotelle. Lisaks kiidan sisekujundust. Samuti sinivalge, aga mis peamine. Ergonoomiline. Lõpuks ometi on keegi mõelnud detailidele. Riiulid, konksud, mugav lugemiskoht. Kui kurta, siis wifi kõigub. Aga ehk ongi puhkuse ajal nii parem. Vähem negatiivset.

Mida nad seal söövad

Sink juust mesi ja õlu

Kui oled mereannisõber, siis on see sinu riik. Palju pakutakse kala. Slaavi osa esindab, et menüüs on palju suppe. Muidu üsna tavaline rahvusvaheline menüü. Toidu hinnad nagu meil u 10 eurot, kiirtoit 2-3. Mis mulle meeldis, arve tuuakse koos toiduga.

Ning väga palju on pagaripoode. Värsked krõbedad ja mõnusalt pisikesed paari ampsu suurused pirukalised (suuri pirukaid on muidugi ka). Samuti armastavad nad pannkooke ja pizzat.

Puuvilja ja arbuusi on kuhjaga. Hinnad üsna Eesti tasemel. u 2-3 EUR puuvilja kg eest.

Nad ise on uhked oma oliiviõli ja veini üle.

Üks kolmest maailma vanimast, ca 2540 aastane oliivipuu on Baris. Lisaks oliividele kasvatatakse ka viinamarju. Nende oma sort, mis kasvab ainult Montenegros onV Vranac mis on must viinamari ja millest tehakse musta, mitte punast veini.

Kohalik kuiv valge vein Krstac oli ok. Minu jaoks natuke liiga raske ja tugeva rosina viigimarja alatooniga. Must vein Vranac meeldis rohkem. Ja õlu nikšicko ning kohalik viinamarja raki olid suurepärased.

Nii nagu ka mujal lõunamaades on oluline raki.

Rakiga tervitatakse külalisi, raki ja kohviga alustavad mehed kohvikus päeva ning rakit võetakse ka aperatiiviks. Kuidas olla kindel, et rakit võetakse ravimise eesmärgil ( mitte kui alkoholi). Pitsi tõstes tuleb silma vaadata ja öelda "terviseks", siis on ravim.

Lisaks soovitavad Njeguski juustu ja seakintsust valmistatud külmsuitsu sinki pršut.

Üks huvitav tõlkes kaduma moment oli. Giid räägib seajalgadest. Et kuidas neid spets kivimajades kuivatatakse ja pöögipuuga suitsutakse 2 kuni 3 aastat, poest saab ka 9 kuu vanust.

Seajalg. Minu kujutluses sea jalg, millest sülti keedetakse. No igas riigis oma kombed. Jõudsime suitsutuskotta ja...Selgus, et jutt käib siiski kintsust.

Suitsutamisest on saanud lausa äri, mida pakutakse ka naaberriikidele. Sink oli okei, aga juust on minu meelest liiga võihappene. Juustu kohta arvasid ukrainlased, et totšna kak brõnza. Koos meesaiaga, sry leivaga, aitas süüa küll.

Hotelli kohv oli halb. Mu meelest lahustuv. Aga maitsestamata jogurt oli üllatavalt hea. Puhas maitse ja paraja happesusega

Kuidas ma Kotori kooki otsisin

Kotori koogid

Kotori koogiga olid segased lood. Perati kohvikud kutsusid maitsma Special Kotor cake. Ma väga ei süvenenud, sest aega oli vähe ja me pidime nagunii Kotori minema. Ja võta näpust, Kotoris mitte ühtegi sellist pakkumist. Hakkasin siis uurima.

Kui vaatad internetist ja küsid nende populaarsest kohvikust Forza, kust info ongi netti jõudnud, siis pakutakse sellist Napoleoni tüüpi kooki. Lehttaigna vahel palju keedukreemi. Kui küsida kohalikelt, siis nemad pakuvad Kotori koogiks ( pildil roosa) sellist Aleksandri koogi tüüpi. Liivataigen, mandlisegu a la rummikook, glasuur. Mõlemad hüpermagusad, nii et ma sain hetkega diabeedi.

Kui sa oled juhtumisi Peratis käinud ja proovisid seda special cake, siis anna mulle teada, kumb on õige vastus.

Pikkade pükste otsingul

Kohe näha et ma pole ammu reisimas käinud. Pakkimisega läksin alt. Õnneks, viimasel hetkel, takso juba ootas, taipasin kaasa haarata oma vana hea reisisalli...

Tavaliselt lähen nn paksudes riietes, pikad püksid ja jakk, sest lennukis on jahe ja kui me peaksime alla kukkuma, siis on üksikul saarel niimoodi mugavam. Aga sel korral oli Tallinnas nii soe, et viimasel hetkel otsustasin, et piisab kleitidest ja lühikestest pükstest. Ja siis räägib giid, et pange ekskursioonil soojalt riidesse. Võtke jope kaasa. Jope !!! Mul pole pikki püksegi. Minu imestuse peale juhib tähelepanu sellele, et mägedes on lumi maas...

Nojah, kust sa saad võõras linnas õhtul järgmiseks hommikuks pikad püksid. Mul oli meeles, et päeval kõndisin mööda mingist bazaarist. Otsisin selle üles. Selgus, et kõrval olevas hotellis olid ka paar nn päris poodi. Valisin Versace asemel siiski täika. Kohe esimeses putkas oli päris hea valik. Müüjaks oli aktiivne memm, kes riietas mu tagaruuumis lahti, kuhjas üle erinevate variantidega ja kutsus kolm tunnistajat kinnitama, kui hea ma välja näen. Ei saanud aru, kas need olid kliendid või lihtsalt sõbrad. Aga pükstega olen rahul. Minu jaoks tundmatu kaubamärgi 100% linane.

Ja siis tuli kampsikul nööp eest. Alati on nõel ja niit kaasas. Mitte seekord. Kas teie teate, millistes poodides neid müüakse? Mitte keegi ei tea.

Õnneks oli mul "vaktsineeritud" märk. Panin selle nööbi asemel.

Hiljem selgus, et siin linnas on korralikud poed täiesti olemas. Vanalinna poolses osas lausa kaubanduskeskus TQ Plaza. Sealsamas on ka turg. Üsna pisike. Aga eks neil ole põllumaad vähe, seega loogiline.

Kaljuharjal mustad männid

Mitte ainult Leto Svet 

Tuleb välja, et riigi nimi ei tule mitte sellest, et mäed on siin mustad. Vaid Tsernogoria tuleneb ühe valitseja Crnojevič järgi ning Montenegro andsid nimeks Hispaanlased, kes nägid mägedel kasvamas musti mände. Mitmesaja aastased mustad männid kasvavad riigis tänaseni ja nad tunneb ära leopardimustriga tüve järgi.

Montenegroro on pisike, elanikke umbes 600 tuhat ja see väike territoorium asub neljas erinevas kliimavööndis. Montenegro koos Serbiaga olid endisest Jugoslaaviast viimased, kes iseseisvusid ja kuna saksa mark kadus ka käibelt, siis võttis Montenegro ühepoolselt kasutusele euro. Tänaseks on Montenegro avastanud rikkurid ja minu meelest asja pärast. Kohalikud ise on väga uhked, et Bräd Pitt ja Madonna siin puhkamas käivad.

Põgusa külastuse põhjal tundusid nii Kotor kui ka Tivat väga fänsid linnad.

Sel korral oli mul kodutöö täiesti tegemata. Ma tean endisest Jugoslaaviast vaid kummikuid ja nõukaaegsest kirjandusest Jugoslaavia partisanidest. Sentimentaalsed Eurovisiooni laulud. Noja Kosovo albaanlased, et nendega on mingi lugu.

Vanem põlvkond austab endiselt Titot. Siiani tähistatakse maikuus tema sünniaastapäeva ning toonast aega mäletatakse kui kuldset perioodi. Arenes majandus, inimesed said hariduse ja Jugoslaavia pass olevat olnud kulla hinnaga. Mul tekkis millegipärast kohe seos Atatürkiga. Aga kõige olulisem, sel ajal oli rahu

Peale Tito surma läks teatavasti tormiks. Varasemalt oli Sarajevo peaväljakul 4 kirikut rahulikult koos- juudi, õigeusu, katoliku, moslemi ja oli hästi. Ja siis ühtäkki enam ei saanud koos eksisteerida

Montenegro ajalugu on ses mõttes huvitav, et nad on sageli olnud nn valel poolel. Kuna nende kuningapere oli Itaaliaga seotud, siis olid neil fašistidega head suhted. Praegu nägin plakateid, mis rõõmustasid 9.mail fašismist vabanemise üle. Kodusõjas olid nad kambas Serbiaga, mis tähendas pärast koos kannatamist.

Kuna siiani on neil kultuuris veretasu, siis oli lihtne sõda algatada. Montenegro territooriumil kodusõda polnud, aga mehed mobiliseeriti. Ja seepärast puutus iga pere sellega kokku. Pärast sõda kehtestati riigile sanktsioonid, mistõttu majandus kannatas kõvasti.

Me oleme sõjakas rahvas (mäletate, kuidas algas I maailmasõda? Meie kandi poisid) ja relvad ja võitlus ja veretasu on meil geenides. Kuidas tähistatakse jõule? Tulistatakse õhku. Kuidas tähistatakse poja sündi? Ikka tulistamisega. Sünnipäeva? Me ei tähista, aga kui, siis... Tulistamisega

Siiani ollakse väga patriarhaalne riik. Poeg jäi vanematega ja pidas neid vanaduspõlves üleval, poeg aitas võidelda vaenlase vastu. Seega oli oluline saada poeg. Kui juhtus nii, et naine, kurivaim, oskas ainult tütreid sünnitada, siis leidis naine oma mehele teise naise, et äkki läheb tollel õnneks mehele pärija sünnitada. Vahel tuli aga, ka korraldatud abieludes ette, et suhted olid nii head, et uut naist ei tahtnud majja kumbki. Sellisel juhul sai ühest tütrest poeg. Talle pandi poisi nimi, õpetati ratsutama ja võitlema ning Osmanite ajal loodi neist tüdrukutest amatsioonide armee. Sellest oli abi kogu riigile, sest relvaga naine on teatavasti karm naine ja julmem kui mees. Seda, aga, et naine on mehest ees, ei saanud üks Balkani mees endale lubada ja motivatsioon oli mõlemal laes

Täna on ajad muutumas, aga endiselt käib naine mehest tagapool ja tassib kotte. Ja lilli tuuakse naisele siis, kui ta sureb

Mälestuseks

Suremine on üldse oluline asi. Kui keegi sureb pannakse vastavale tahvlile teade, et kogu kogukond teaks millal matustele tulla. Minu 93 aastase vanaema, räägib giid, hobiks on kuulutusele pildi valimine. Igal nädalal mõtleb ümber

Keskmine palk on ca 520 eurot. Pension alates 180 Euri ja ametlik min palk 220 euri, Kuna suur osa tuleb ümbrikus ja makse ei maksta, siis ilmselt on sissetulek tegelikult suurem. samas on suur tööpuudus, kuna kohalikud noored ei tahtvat väga välismaale tööle minna.

Sellest hoolimata oli teenindajaid ja müüjaid Serbiast, Valgevenest, Makedooniast jne. Makedoonia tüüp, kuuldes et olen Eestist, "aga te ju võitsite ükskord Eurovisiooni ja see oli Tallinnas !" (Mina endamisi. Aju, palun meenuta üks fakt Makedoonia kohta. Aju: ei)

Üllatavalt palju võtsid kohalikud jutuks, et me, Montenegro oleme nüüd nii vaene riik ja kõvasti kirutakse ka valitsust, et varastavad. Ses osas on hea mõelda, et ma ei saagi samaga vastata. Me oleme vist siiski Euroopas, et valitsused enam (peale kohvimasinate) ei varasta

Balkani ajaloo kohta soovitati lugeda raamatut "Paadisild triivib merel"

Kuhu minna mida teha

Aga ekskursioonid olid vene keeles. Mind ajab täiesti närvi, kuidas meilt eeldatakse vaikimisi vene keele oskust ja Novatours isegi ei küsi. Meid oli kokku on pandud leedulastega. Seal oli see ilmselt jutuks tulnud, sest kahel poisil oli privaatne ingliskeelne giid.

Ja ka järgmistel päevadel oli grupis venekeele mitteoskajaid. Mul on ekskursioonidega kahetised tunded. Pakettreisi pluss on professionaalne giid. Istud oma mugavas bussis, ise mõtlema ei pea kuhu ja kuidas

Aga mul hakkab seistes ja niisama tuiates selg hullult valutama ja raske on keskenduda, kui keegi pikalt räägib. Samuti ei viitsi ma kaua kuulata ajaloost, mida saan Vikipeediast ise lugeda

Minu jaoks on muuseumid ja kirikud vist läbitud etapp. Enam ei viitsi ja erinevad kogemused on kokku moondunud suureks puntraks. Kui koobas ja kirik, siis tahaks kontserti. Ma tahan matka, midagi valmistada. Tegevust. Ja giidilt tahaks kuulda seda, mida ma ei tea. Kuidas te siin elate. Ses mõttes on tänavalt ostetud ekskursioonid isegi huvitavamad, erinevad rahvad ja nende lood.

Kõige rohkem kiidan Novatoursi Kanjoni tuuri ja Larissat. Need olid tõesti väga head

Kõik kohad on siin riigis väga pisikesed. Vahemaad kilomeetrites väiksed, aga ajaliselt, kuna mägedes, võtab aega. Kui serpentiinides sõita ei pelga, saab rendiautoga riigile tiiru peale. Sest kõik kohad on tõesti väikesed. Silma jäi kõrgel mägedes asuv raudtee, sellega tahaks ükskord Serbiasse sõita.

Mul on enamike vaatamisväärsuste kohta raske midagi öelda, peale selle, et hingematvalt ilus oli. Nagu sa tead, siis minu eksistentsi eesmärk Maal on koguda esteetilisi kogemusi, seega mulle sobis

Näiteks Moraca klooster oma roosiaiaga. Koostreid on siin umbes miljon, igal künkal.

Mulle väga meeldisid järved

Skadarsko Jezero Vranina ehk varese järgi nime saanud küla juures. Kauguses oli näha Albaaniat. Järves endas (on vist eesti keeles) luhad ja padurad. Selles järves elab palju linde, meil õnnestus näha pelikane ja seal käiakse üle maailma linnuvaatlusi tegemas

Ja Unesco kaitse all olev Durmitori rahvuspargi Must järv. Sinna tahan ükskord ikkagi tagasi minna ja matkama või suusatama. Kristallselge, karge, külm.

Cetinje ja koerad

Lipska koobas on saanud nime mägedes kasvavate pärnade järgi. Selle avastamise lugu on päris huvitav. Nimelt kukkus karja valvav koer august sisse ja kui inimesed teda päästma läksid, siis avastati suured koopad ning kuna seinad sädelesid, siis oletati, et leiti kulda. Kulda seal polnud, aga oli midagi muud, mis nii kõrgel on kulla väärtusega. Vesi

Koopa juurde viiakse väikese rongikesega. Ilma giidita sisse ei lasta

Temperatuur on 12 kraadi, no selline Eesti jaanipäev, eks. Aga midagi sooja selga, oli sel korral asjakohane soovitus

Cetinje, endine pealinn, jättis nõrga mulje. Seal on klooster ja kui mujal on kassid, siis sellest linnast jäid meelde kodutud koerad. Koerad ise tundusid olevat rõõmsad ja toidetud. Kui vaid keegi nad steriliseeriks

Djurdevica kanjonis tegin endale sünnipäevakingituse. Ma tegelikult kardan kõrgust. Aga eelnevalt oli meil olnud meeldiv pastoraalne lõuna. Milka lehmad, kellad kaelas krõmpsutasid laudade ümber maitsvat rohtu süüa. Meile pakuti suussulavat jõeforelli ning sinna kõrvale veini. Paraku kallati seda kui kellukest, terve mahlaklaasitäis... Seega, kui tekkis võimalus lennata kuristiku kohal, ei kõhelnud ma hetkegi. Paraku oleks mu entusiasm rakendamata jäänud, kuna lendajatelt küsiti täiesti delikaatseid isikuandmeid. Sa pidid kõva häälega teiste ees ütlema, palju kaalud. See oli nüüd see koht, kus selgus, et ma polegi paks, vaid liiga kerge :) Alla 70 kg oli oht, et sa ei saa piisavat hoogu sisse ja ei sõida ziplinega lõpuni välja üle Tara jõe. Aleksandra oli nõus koos minuga sõitma ja kahepeale kokku saime piisava kaalu :)

Ja lendasime 170 m kõrgusel ca 800 meetrit. See oli nii NII äge !!! Start oli hirmus ja kohale jõudes tekkis kahtlus, kas nad ikka suudavad meid piisavalt pidurdada ja sa jääd seisma. Iga kell läheks uuesti 

Esimesel päeval sõitsime Tivatist Porto Montenegrost paadiga Kotori lahes asuvale Crkve Gospe od Škrpjela tehissaarele, kus asub vaid üks kirik ja muuseum. Sealt viis paat meid Peratisse.

Imelised vaated. Mul on nii kahju, et mu telefon selline pann on. Guugeldage. Need mäed, vaated...

Edasi viis buss Kotori vanalinna, mis on suhteliselt Veneetsia. Armas fakt. Kuna Kotori, nii nagu ka Veneetsia päästsid kassid rottidest, siis on neil seal pisike ausammas kassidele ja vabatahtlike poolt hallatavad kassimajad. Kotoris oli ka "eesti hetk". Ühe kohviku kelner kuulis meid rääkimas ja hakkas rõõmsalt pakkuma..Klavan Tänak Kanter.

Kotori kassid

Teine "Eesti hetk" tuli giidilt. Kuidas ta jumaldab Baltikumi gruppe, kunagi ei hilineta, distsipliin ja kord ..

Podgoritsa. Pealinn, oli Jugoslaavia ajal Titograd ja nüüd siis taas vana nimega. Kuigi linn vabastamist ei vajanud, pommitasid liitlased linna maatasa, seega on see uus kasvav linn

Budvast St Stefani viib promenaad. Esimesest tunnelist läbi ja esimesel võimalusel hotell Tara juurest randa tagasi. Hästi huvitav on Devištenje rand, kus kivimite kihid pole mitte horisontaalselt vaid vertikaalselt. Kuni Kamenovo beachini on tee läbitav ka rattaga ja kui kivi ei pelga, siis saab ka joosta. Siis, aga on, ma ei tea, maavärin olnud? Sildid suunavad loodusrajale ja sealt kas maanteserva või siis silte järgides üle tee majade vahelt. Lõpuks saab trepist alla jälle randa ja vaevad saavad tasutud Milocer pargis Queen beachil. Eesti keeles on see vist abajas? Pargis on rand mis on ümbritsetud kaljudega. ( Ja ilmselt mitte kauaks) peaaegu inimtühi. Sealt edasi on järgmine, Kuninga rand. Samuti oli praktiliselt tühi ja imekaunis.

Sveti Stefani saar oli siiamaani eraomandis ja tasulise sissepääsuga. Ja kui ma õigesti aru sain, on Montenegro andnud nii mitmelegi riigile oma territooriumi rendile. Aga sel aastal olid valimised ning momendil on Stefani lepingud peatatud ja juurdepääs kõigile. Sama ka Queen ja King ranna osas. Tuli välja, et siiani oli olnud tegemist suletud territooriumitega ja kuna see nüüd muutus, siis ilmselt oli see ka põhjus, miks seal vähe rahvast oli. Veel ei teata, et tohib minna.

Rannad on liivaklibust kivini(susse müüakse) Varustus on alates 5 euri aga on ka tasuta randasid. Ma olen hellik ja külmavares. Ma ei suuda kividel kõndida ja meri oli minu jaoks külm. Sesmõttes oli Queen Beach minu jaoks ideaalne. Park st muru ja ruttu läks sügavaks ning sai vajadusel kaljudel puhata. Kraade kahjuks ei tea. Põhimõtte pärast käisin siiski vees ära. Soolane vesi kannab muidugi hästi :)

Rannas müüakse pirukaid ja promenaadil puuvilju.

Budva tunnelis on ägedat ja vaimukat kaasaegset kunsti ( paroodiat?). Soovitan jalutada. Jahe on seal ka.

Ma olin enda jaoks üritused sel korral listist maha tõmmanud, sest koroona. Aga vähemalt kohvikutes olid igal õhtul live esinejad. Ma pean tunnistama, et kohalik muusika pole minu teetassike. Ma arvasin, et nad saadavad vaid Eurovisioonile sellised laule, aga tuleb välja, et kuulavad igapäevaselt.

Asjad, mis mulle lõunamaa reisidel ei meeldi. Sääsed ja pimedad ööd. Taas olen ma ära söödud ja mul on ajaerror, sest õhtud, mis peaks juunikuus olema valged, on pimedad.

Ma pean kirjutama ka konnadest. Esimesel õhtul arvasin siiralt, et see on mingi turistidele mõeldud atraktsioon. Aga siis reaalselt nägin seal kraavis suuri konni, kes, vabandust, lihtsalt karjusid st krooksusid.

Kuna poes nõuti siiski kohati maski, siis pidi see igal pool igaks juhuks kaasas olemas. Ja selleks, et seda mitte kogu aeg kusagilt otsida pannakse mask käevõruna käsivarre ümber. Täpselt paras. Nojah, meil Eestis olid talvel paksud riided, aga suvel saame seda kasutada

Maskimood

Kuidas siis selle jope ja soojade riietega. Koopast ja sellest, et Montenegros on hooti vihmahood, ma kirjutasin. Ühel päeval oli väga tugev tuul. Ja mägedes ning kanjonis oli tõesti külm. Mäetipud olid lausa lumised. Seega, kui kavatsed riigis ringi sõita, siis võta tuulekindel jakk kaasa. Ma tundsin Musta järve ääres oma rohelisest jopest väga puudus

Tead ju küll mul seda rohelist jopet..

Rohelisest mõtteviisist rääkides, hea idee riigist, kus maa on kulla hinnaga. Päikesepaneelid on paigutatud parkimisplatsi katuseks.

Kriitiline eestlane minus näeb muidugi vajakajäämisi. Metsad on täiesti majandamata. Mitusada aastat vanad puud, kohati lausa põlismets ja raiet on tehtud üksikute puude kaupa suvalistest kohtades, mitte nagu tsiviliseeritud maades korraliku väljakuna. Aga eks nad varsti näevad häda ja viletsust

Jahhh. Kui keegi tuleb mulle täna rääkima sellest, et Eesti on metsamaa ja roheline, siis saadaks ta Montenegrosse vaatamata, mida roheline tegelikult tähendab

Ma täitsa mõtlen, et äkki peaks ka meil olema kaitsealad tasulised. Koroonaajal oleks ainuüksi Viru raba parkimise eest saanud RMK kasumieesmärgi täidetud

Viimasel päeval otsisin sahtlitest, et äkki leian kirjutamiseks paberi

Leidsin Sewing Kit. Olge lahked..

Minskis millegipärast vahepeatust polnud ;)

Praktiline info Montenegrosse reisijatele

Kui ma uuesti tuleks

Ma pole eriline päevitaja. Aga peesitamiseks parim paik. Montenegro on ideaalne sportlikuks puhkuseks. Rafting, matkamine ( NB usse pidi palju olema). Kripeldama jäi parasailing. Liiga hilja avastasin

Kõike nimetatut saab nn kohapealt või ette osta, õiged riided peaks kaasas olema. Eesti venelased olid ostnud raftingu Tallinnast ette, hinnavõit oli 20 eurot. (Vabandust, ma ei mäleta hindu)

Normaalsetel aegadel toimub siin ka ooperifestival

Ja mäe tipus sõitva rongiga tahaks Serbiasse ja ilmselt võtaks päeva ka Albaania jaoks 

Kui tahad alkoholi kaasa osta, siis väga head hinnad olid Skadari järve külastuskeskuse veinikeldris

Kõik rahvuspargid on tasulised

Tivati Lennujaama üks ainus pood on räme kallis, kui tahad midagi, osta see linnast ära. Ootesaal on pisike, vett saab automaadist ( vets on olemas) ja seal pole midagi teha. Seega ära turvaväravate läbimisega kiirusta

Üks praktiline info neile, kel lähiajal plaanis Montenegrosse tulla. Pühapäeval on kõik poed kinni sh toit. Kohvikud töötavad. Olevat koroonaaja piirang, seega varsti vast olukord muutub.

Bensiini hind 1.35 E95

Vajalik sõnavara

Hvala Tänan

Dobridan Tere päevast

Priatna Head aega

Ziveli terviseks

Kotor	Perat	ilu
ilu	Must järv	Must järv
helisevmuusika	Budva	Skadari järv
Perat	Tivat	Perat