Puhkus Roomas ja Lido di Ostia

Siesta. Kass. Pesu ja lilled.

Kuna mulle pakettreisi ei müüdud, tuli ise tegutseda,
Võtsin ette Euroopa kaardi, avasin internetis lennupiletite portaali ja hakkasin järjest sisestama Musta- Vahe- ja Aadriamere äärseid linnu.

Selgus, et kõige soodsam on sõita Nice või Rooma. Nice-is ma alles käisin, seega jäi Rooma.
Tükk aega ma kahtlesin ja kõhklesin.
Kas neli päeva on ikka piisav ja mõistlik.

Ja äkki läheb ilm Eestis ilusaks. Kuigi selline 20 sobib mulle päris hästi, tahaks korra suve jooksul siiski päikesepõletuse üle kaevelda. Eestis jäigi ilm koledaks.
Ja ka Roomas läks külmaks. 37 kraadi asemel oli vaid 33.

Colossium ei mahtunud pildile

Ma valisin majutuse muidugi hinna järgi. Kõige soodsama. Ja olin põhimõtteliselt valmis ööbima põhjapoolses ruutmeetrises toas vaatega prügikastidele.
Saan toa kätte. Tuba nagu tuba ikka. Kerin metallist kardina üles.
Ja ei usu oma silmi...
Mul umbes kolme toa suurune veranda.  Kui ma õigesti plaadid kokku lugesin, siis ca 5 x 5 m.

Vaatega merele. Vaatega päikesele. Päevita. Loe. 
Dolce vita.
Mis seal salata. Pea viimase tunnini pelgasin, et tullakse ja öeldakse, et sorry, andsime kogemata vale toa...

Hommikusöök oli ootuspärane. Lubati saia ja kohvi. Tegelikult oli veel juustu ja jogurtit ja helbeid ka. Ja muidugi Nutellat. (mis teema itaallastel selle nutellaga on. Isegi jäätisemees mangus, et äkki ikka natukene..)

Lido di Ostia asub huvitava koha peal. Otse lennujaamast autoga on ca 10 min ( takso ca 35 euri). Ühistranspordiga u 1.5 tundi... kuna algul tuleb sõita Rooma ja siis tagasi rannikule.
Kohapeal selgus, et tegelikult oli kõik väga lihtne. Metrooga Rooma ja sealt rongiga mere äärde. Pilet u 1,5 euri.

Aga linn mulle tegelikult ei meeldinud. Väga mürarohke, palju autosid, vähe meelelahutust ja puudus korralik rannapromenaad.

a la Audrey Hepburn

Asi, millest ma aru ei saa, on erarannad.
St ma saan aru, et mingi osa on eraomandis. Ja ka Itaalia seadus lubab 5 m merepiirist olla ja ujuda. Aga sinna pääseda...
Ma olen ilmselt suurem sotsialist kui itaallased. Ja selles valdkonnas eraomand sobib neile. Kust lõppes erapiir, algas prügi...
Ma pole suurem asi rannas peesitaja (ja mul oli ju isiklik päikeserõdu!!!) Aga ma lihtsalt pean saama meres käia. Ja suurim etteheide sellele linnale on korraliku promenaadi puudumine.

Oma mere ma sain. Väga veider must liiv on siinkandis. Aga ikkagi.

Kui ma natuke pelgasin üksinda restoranides käimist, imelik või nii. Siis siin selgus, et minusuguseid on palju. Nii mehi kui naisi. Nii, et taas .. uu.. reisifirmad! Täitmata turunišš!

Lõunat juhtusin sööma lahedas pererestos. Vanapapi istus niisama, jõi kohvi ja hoidis koera. Nagu ikka Itaalias. Perepoeg oli "neeger". Koristas, kattis ja pesi nõusid.
Mamma oli boss. Kuna me ühist keelt ei leidnud, siis viis mu taha kööki, kus näitasin näpuga, mida tahan. Itaalia keel, see on ju imelihtne. Pasta. Carne. Insalata. Acqua
Maitsev.

Ning mu lemmikteemad: sääsed ja puuvili?  Tänan küsimast. Kaks selle piirkonna ainust sääske leidsid mind kenasti üles.
Ja ma ei väsi kiitmast lõunamaade puuviljalette ja müüdavaid arbuuse viiludena, tükkidena, salatina...

Ostia Antica,. Põliselanik

Mu plaan A B ja C oli puhata. Pikutada ja raamatut lugeda.  Aga kui juba Roomas olla, siis on kuidagi veider mitte külastada Colosseumi.
Ja see on vau. VAU!!!
Metroost väljudes jäin sõna otseses mõttes suu lahti seisma. Ma usun, et olen tänaseks näinud sadu varemeid. Aga need on tõesti vägevad. Ma saan nüüd väga hästi aru sõna " koloss" tähendusest...
Tuttav soovitas piletid netist ette osta ja see oli üks väga hea soovitus. Jättes kõrvale fakti, et kaarte ignoreerides otsisin umbes pool tundi Roman Forumi sissepääsu, kus sai vautšeri piletiks vahetada.
Siis järjekorrad olid kohutavad. Üksi olles on veel üks hea asi. Väga mugav on trügida. Ja trügima peab, sest sildid on pandud arvestusega, et järjekordi pole...
Aga järjekordi on mitu: neile kes tahavad osta piletid; neile, kes tahavad broneeringut lunastada; gruppidele; giidiga ja siis kõige lühem neile, kel pilet juba olemas...

Roma Forum. Palju varemeid

Roman Forumi kohta veel seda, et kui raha ei raatsi raista, siis tegelikult näeb väljaspoolt isegi paremini ja ülevaatlikumalt.
Kõik ilus ja vaatamisväärne on Roomas kenasti koos.
Vatikani piletit ma ette osta ei taibanud, kaartilt tundus, et Vatikan on sutsu kaugemal ja äkki ma ei jõua jne. Jõudsin ikka, aga siin hakkas mul rahast kahju ja järjekord ajas hirmu peale. Sixtuse kabelit oleks tahtnud näha, aga seda sai ainult koos Vatikani muuseumiga ja ca 40 euri tundus liig. Ehk kunagi teine kord.

Kas keegi ütleks mulle, miks pagana pärast lastakse Itaalia turismibussides mitte- itaalia muusikat. Mozart on kena, aga riigis, kus on muusikat kamaluga... nii Milanos kui Roomas sama jama.
Ega ma muidugi ei tea. Äkki Eesti bussides ka pole Pärt ja Tomberg, vaid midagi muud.

Ja tuuribussidega sama teema, mis pea kõigis suuremates linnades. Punane hop on- hop off oli  15 euri, aga samas tegutses veel hall ja roheline ja mis liin veel. Soodsaim hind, mida mina nägin oli 9,90.  Seega, tasub otsida ja mitte esimesse istuda st lasta end ilusatel itaalia meestel ära veenda...:)

Ostia Antica . Iidne kemmerg

Turismiteatmikud nimetavad Ostia Anticat varjatud pärliks. Kuna koht asus mu nn kodu lähedal võtsin plaani. Ja olen nõus. Imeline.

Lisaks boomusena järjekorravaba ja ainult 10 euri.

Tohutul maaalal antiikse linna varemed. Kohati taastatud. Surnuaed, teater. Võimla, saunad jne jne kõik mis ühes linnas olema peab.
Erinevalt lätlastest on itaallastel sildid omal kohal ja arusaadavad.
Jah. Sellise ajaloo üle võib uhkust tunda...

Ja erinevalt Roomast, ei pea lõõskava päikese käes käima. Männid ning kohati säilinud? taastatud? võlvid ja laed annavad labürintides jalutades varju.

Ja vaikne pole Itaalias ka kunagi. Kui inimesed on vait, siis lärmavad tsikaadid, või misiganes ritsikad nad on.

Sellel maal pole kellasid. Oma käekella jätsin meelega koju. Telefonist polnud meeles vaadata. Ja päike käib siin teisiti, kui Eestis. Kõrgemalt, kust siis järsku alla kukub.

Kui ma  istusin lõunamaa ööl oma uhkel  verandal. Väljas oli pime. Linn oli rahunenud, vaid meri mürises. Hõbedane kuu sillerdas võimsatel lainetel.
Jõin väga head veini ja nokkisin küpseid mureleid. Ja sain aru, et see oli üks õige otsus. Ilu. Rahu.
Kui paradiis on olemas, siis just selline.

 

Inimesel on õnneks ikka väga vähe vaja.