10 kõige populaasremat retsepti selles blogis

Popimad postitused: 1. Kuidas teha ise kohupiima Ma ei saa sulle kirja panna eesti toidu retsepte, kui sul pole kohupiima. Seega, teem...

Kuvatud on postitused sildiga kaerahelbed. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga kaerahelbed. Kuva kõik postitused

esmaspäev, 11. aprill 2022

Lihavõttepühade pashakook

 

lihav6ttekook (1)Pasha (ka kirjutatud pascha või pasha ; vene: пасха ; [pasxə] ; "lihavõtted") on pidulik roog  õigeusuriikides.

Eesti rahvusest usklik elanikkond on valdavalt luterlased. Aastatel 1845–1848 toimus üleminek luteri kirikust vene õigeusu kirikusse kõigis Lõuna-Eesti maakondades ja õigeusku läks umbes 17% Lõuna-Eesti talupoegadest. Kuni selle ajani oli õigeusk peamiselt kohalike venelaste ja setode (setu) usk.
Usuvahetuse põhjuseks oli lootus saada maad ja paremaid tingimusi.

Nii et paljud vene õigeusu kiriku rituaalid ja toidud on endiselt populaarsed. Mulle isiklikult pasha ei meeldi. Aga pashast inspireeritud kook on väga maitsev.

reede, 21. juuli 2017

Vikkelä mustikakook



Kas sina tead, kus olid sa 1991 aasta suvel, kui sinu kodumaa sai vabaks?

Augustis õnnestus meil koos M-ga minna Soome tallu tööle. Mina töötasin talus, kus kasvatati põrsaid. Peale peremehe-perenaise oli abiks veel üks mees. Kogu töö käis arvutitega.
Perenaisel olid lisaks mõned peenrad, aga liha ja kartul osteti poest. Proua Sirppa oli aktiivne ja väga tore naine, kellega saime kiiresti sõbraks ja kes võttis oma isiklikuks missiooniks kõhnale Ida-Euroopa tüdrukule näidata kapitalismi võimalusi ja ahvatlusi...
Peale põrsaste leidis Sirppa aega, et õpetada keskuses immigrantidele soome keelt, mängis tennist. Külas oli kohvik, mida külakorda kord nädalas pidasid selle küla perenaised- küpsetasid koogid ning müüsid need maha. Soomes nägin ma esimest korda Tupperware kodumüüki, mis jättis kustumatu mulje...:) Pereisa veetis põrsastest vaba aja oma isiklikul järvel purjetades ning mind üle päeva ämbritäie kaladega varustades.

reede, 13. jaanuar 2017

Kadri kaerahelbekook

Kaerahelbekook

Muuseas, homme on taliharjapäev. Ehk siis pool talvevarudest peaks olema veel alles.
Aga kui inventuuri käigus selgus, et marju on liig palju, siis on suurepärane võimalus neid teha lihtsaks koogiks:)

Järgnevalt on kirjas ca 20x 20 cm suuruse koogi jaoks min vajalikud kogused. Ses mõttes, et alati võid teha paksemate kihtidega koogi. Vajad kõrgete servadega koogialust.

Kui kavatsed koogi hiljem välja tõsta, siis pane vormi, koogi alla, kas foolium või küpsetuspaber.

Virk perenaine teeb vanillikreemi ja tarretise loomulikult ise ;), aga tegelikult on väga ok, kasutada poepudingit ja poetarretisepulbrit.



1 klaasitäis (täistera) kaerahelbeid
1 dl suhkrut
25 g võid

ca 400 g vanillipudingit või - kastet või keeda keedukreem. Retsepti saad siit
ca 500 ml tarretist
 u tassitäis marju.

Kui kasutad külmutatud marju, võta need sulama.
Tee valmis tarretis ja jäta jahtuma

Sulata pannil või, lisa suhkur ja lase karamellistuda. Nb! ära kõrbema lase, siis jääb mõru
Lisa kaerahelbed, sega hoolikalt
Kalla segu koogivormi põhja.

Kui tarretis on hakanud paksenema.
Määri vanillipuding kaerahelbepõhjale.
Kalla peale hangumahakkav tarretis ning lao peale marjad.
Kadri teeb seda kooki alati mustikate ja vaarikatega. Aga täiesti suurepäraselt sobivad ka muud marjad.
Hoia kooki kuni tardumiseni, ca tund külmkapis.


Vanillikreemi tegemiseks kasuta kas paksema piimakisselli retsepti või keedukreemi retsepti.

kolmapäev, 9. november 2016

Kaerahelbeküpsised

kaerahelbeküpsised


Ma ei tea, kas tänapäeva lapsed veel marti jooksmas käivad?
Ja kui käivad, siis ilmselt ootavad nad anniks raha, mitte küpsiseid.
Aga kui kodus mitte midagi pole, siis kaerahelbeid on ühel õigel eestlasel kindlasti:)
Ja ootamatute külaliste puhul, nagu mardisandid, saab kärmelt teha ühed maitsvad küpsised.

Pane ahi sooja

sega
3 klaasi (täistera) kaerahelbeid, võib lisada ka kliisid
100 g (pruuni) suhkrut, või vähem
100 g sulatatud võid
2 lahti klopitud muna

Kui on ja tahad, lisa veel peeneks tükeldatud kuivatatud puuvilju ja/või pähkleid, seemneid.

Pane teelusikaga küpsetuspaberiga kaetud pannile väiksed pätsid.
Küpseta 175 C (pöördõhk) ca 10 minutit, kuni küpsised on kenasti pruunid.























Kuidas selgitada kanadalastele mardipäeva?
,,Kuidas te seal Eestis jõule tähistate? On see mingi suur püha? Või on teil mingeid lahedaid traditsioone?”
Kehitasin õlgu. Mis meil siis ikka nii väga erilist on – saame kokku, sööme, joome, anname pakid kätte ja ongi õhtu tehtud.

,,Noh, me sööme näiteks üsna omapäraseid toite, mida teie ilmselt ei söö.” Mainisin verivorsti (sõna black pudding ei öelnud neile absoluutselt mitte midagi, blood sausage seevastu tundus neis vastumeelsust tekitavat) ja sülti (ma ei tea, kuidas see inglise keeles on, aga ma kirjeldasin, milline see välja näeb ning mis sinna sisse käib). Nagu arvata oli ajasid kõik minu viis söömakaaslast keeled suust välja ja karjusid üksmeelselt ”yuck!”.

,,Ja kui kingitust saada tahad, siis pead laulma või luuletuse esitama, ” lisasin, ,,noh, tegelikult mingeid reegleid ei olegi, võid jõuluvanal kätt ka suruda, peaasi, et midagigi teed.”
Marlon tegi suured silmad: ,, Aga see on ju väljapressimine! Miks ei või kohe pakki kätte anda?”
,,See on lihtsalt selline traditsioon,” muigasin, ,,mina näiteks esitan iga aasta oma Petit Papa Noëli.”
,,Ja sellesamaga lunastad igal aastal oma kingituse? Täpselt sellesamaga?”
,,Einoh, ükskõik, millise jõululaulu või luuletusega. Everybody’s doing it.”
,,Aga, mis selle mõte siis üldse on? Ära ei tüüta nende samade laulude laulmine? Ja iga aasta nii?”
Kehitasin taas õlgu.
Mina ju ka ei tea. Nii lihtsalt tehakse.

Söömaaja jätkudes vallandas põneva diskussiooni Halloween. Kanadas on nii Halloween kui ka lihavõtted väga oluliselt kohal ning mõlemat tähistatakse tunduvalt suurejoonelisemalt kui jõule. Selgitasin kolleegidele, et eestlased Halloweenist suurt eriti ei hooli ning meil on pigem teemas kadri- ja mardipäev (kuigi tuleb tõdeda, et see komme hakkab ka vaikselt hääbuma, või mis?).

,,Kadri- ja mardipäeval lähevad samuti lapsed uste taha, laulavad temaatilisi laule, teevad natuke tantsu ja vastutasuks antakse kommi, õunu või muud söödavat,” tutvustasin ma meie traditsioone.
,,Misasja? Jälle peab tsirkust tegema, et midagi saada? Halloweeni ajal lähevad siin lapsed ukse taha, ütlevad ”trick or treat” ja juba saavadki kommi!” kortsutas Marlon taas kulmu.

,,Noh, ega siis kõik ei peagi ju ka lihtsalt tulema,” naersin ma ning lisasin, ,,muideks, mardipäeval riietavad tüdrukud ennast meesteks ning kadripäeval poisid naisteks ja käivad niimoodi siis oma etteastet tegemas. ”
,,Ise alles rääkisid, et Eestis ei suhtuta geidesse just kuigi tolereerivalt ning nüüd räägid, et poisid käivad Halloweeni ajal seelikuga ringi,” tögas Kelly.
,,Esiteks ei peeta kumbagi Halloweeni aegu ning teiseks ei ole mardi-ja kadripäev mingi transvestiitide püha! Kadripäev tähistas kunagi karja-, mardipäev aga põllutööde lõppu, mistõttu mõlemaid sügisel peetaksegi. Esimesel soovitakse karjaõnne, teise puhul, et põld oleks viljarikas…,” harisin oma uudishimulikke töökaaslasi, ,,ega ma nii detailselt tegelikult ei teagi, aga üldjoontes midagi sellist ta on.”
Tundus, et publik jäi vastusega rahule ning sain rahus tööle tagasi minna.