Pastinaagi- kartuliröstid

Pastinaagi röstid

Millal sa viimati pastinaaki sõid? Eksole...
Pastinaaki tunti Eestis juba keskajal. Ta on porgandi sugulane, maitseb üsna samamoodi  ja samamoodi peaks teda ka kohtlema.

Rösti ja kotleti erinevus on selles, et rösti peaks olema võimalikult õhuke, küpsema krõbedaks.
Minu piltidel on nad pisut isegi liiga paksud. Paksu pätsi puhul on oht, et kartul ja pastinaak ei küpse läbi. Kui nii on, siis pane röstid ahju grilllreziimile järelküpsema.

Kuna mõlemad viljad on valged, siis kui soovid värvilisemat tulemust lisa porgandit, peeti, kõrvitsat...

ca 250 g pastinaaki, koori ja riivi peene riiviga
ca 3 kartulit, riivi peene riiviga. Pane kartul sõelale nõrguma. Vajuta niipalju vett välja, kui võimalik
1 sibul haki peeneks. parem, kui sibulat ei riivi, nii jääb maitse parem.

Nõruta kartul kuivaks ja sega ained omavahel.  Klopi lahti ja sega juurde
1 muna
kui muna kodus pole, siis võid selle ka lisamata jätta. Kartulis on sidumiseks piisavalt tärklist, muna annab rohkem elastsust.
ja peotäis seemneid.

Maitsesta väga julgelt. pipart, soola, muskaatpähklit...

Pastinaagi röstid

vooli pallikesed, sellest kogusest peaks tulema ca 13 tükki
ja pane need köögipaberile.

Aja pannil kuumaks õli. Tulise õli sisse pane pallike, litsu see laiaks ja üsna õhukeseks.
Prae mõlemalt poolt. Kasuta laia pannilabidat ümberkeeramiseks.
Valmis röstid tõsta taas köögipaberile nõrguma.

Serveeri näiteks mädarõika- hapukoorekastmega ja suitsulõhega.

Pletskid ehk Eesti tortillad ja chapatid

Plestkid. Pildil on Nisujahuga
kartulipletsk, mis on ahjus küpsetatud

Ma mõtlen vahel, et Eestil ei saagi olla ajaloolist tänavatoitu, sest meie emad ja nende emad ja nende emad on meile sajandeid korranud: tänaval söömine on ebaviisakas.
Ja Eesti hajaasustusega talus polnudki külavahel jõlkumine kombeks. Söödi kodus või siis põllul Ja sinna sai kenasti poti ja püti kaasa võtta.

Aga tegelikult on ka meil olemas kõik eeldused oma tänavatoidu tegemiseks.Ja kuna laulupidu tulekul, siis ka vajadus olemas :)
Kui mu isa räägib oma lapsepõlvest jõuab ta varem või hiljem mälestuseni plestkitest. Ajal, peale sõda, kui munad olid defitsiit ja muu toit ka, mätsisid lapsed jahust- veest ja õlist kokku pätsid, mida küpsetati pliidiraual. Kui jahu oli ka vähe, siis asendati see osati kartuliga.

Ma olen internetis kõvasti tööd teinud ja leidsin Vatskid. Need on Võrumaa lihtsad leivad. Kuna mu isa on sealtkandist pärit, siis usutavasti on seal mingi seos. Aga see pole päris see. Ma tahtsin jõuda päris originaalini- et kui ongi sõda ja vaesus ja puudus, siis pole petti ja soodat. Uurisin veel internetti ja sain aru, et sellised leivad on pea kõikidel rahvastel :)
Mis sa ikka hädaga teed. Ja ilmselt jõuti katsetades sama tulemuseni, kuhu jõudsid ka  40-aastate Lõuna- Eesti lapsed.

Sõir

Sõir

Sa ju teadsid, eks, et Sõir on traditsiooniline jaanipäeva ja nelipüha toit :) No kessiis nelipüha ei tähista...:)

Minu isa, alati, kui räägib lapsepõlvest hakkab meenutama ka sõirategu. See konkreetne retsept on tema ja mu tädi poolt tuletatud ning kirjanduses üle kontrollitud ning praktikas rakendatud.

Ma olen millegipärast kindel et sõnad sõir, Vene сыр ja Läti Siers, on omavahel sugulased.
Miks meie sõnaks sai " juust", mitte " sõir", see jääb keeleteadlaste lahendada.

Oluline:

• kohupiim peab olema täiesti kuiv ja parem on rasvavaba, siis jääb sõir juustusema ja tihkema konsistentsiga.
• Kindlasti kontrolli, et tegemist on naturaalse kohupiimaga ( st ei sisalda zelatiini vms)
• Ricotta ehk vadakukohupiim asenduseks ei sobi. Kui kohupiima pole, siis tee seda ise.

Liharullid

Liharullid

Liharullide valmistamiseks vajad:

4 viilu sea välisfileed (st igale sööjale üks. Kui soovid rohkem, võta loomulikutl rohkem) s.o ca 400-500 g

suitsusinki või peekonit
marineeritud kurki
porgandit

maitsestamiseks soola, pipart, tüümianit, sinepit
Praadimiseks õli.

1. Vasarda lihaviilud õhukeseks. eriti õhuke peab olema liha serv.
2. viiluta köögiviljad ja sink peenikesteks ribadeks 
3. Maitsesta lihaviilud soola- pipra-tüümianiga ning määri sisemisele küljele pisut sinepit.
4. Pane lihaviilule köögiviljad, keera peale tagumine serv- välisfileel on tavaliselt väike kiulisem pekiservake, selle alla on täidist väga hea panna,
   seejärel voldi peale parem ja vasak serv, nii et täidis jääb lihatasku sisse. Ehk siis meisterda ümbrik.
   Ja rulli liha lõpuni,
5. Kuumuta pannil õli
6. Pane liharull pannile nii, et serv jääb allapoole, õli sisse. nn keevita serv kinni. Prae kõikidelt külgedelt pruuniks.
7. Tõsta rullid nn kõrvale ja valmista lihavedelikust ja koorest kaste.
8. Tõsta rullid kastmesse ja lase minutit 10 podiseda.
   
   Kui sa kastet ei taha, siis
   
9. Tõsta eelpruunistatud rullid ahjuvormi ja kalla peale panniloputusvesi. Nii palju, et rullid on vähem kui poole kõrguseni kaetud. Eesmärk on hautada, mitte keeta.
10. hauta 180 C pöördõhuga ca 15 minutit.

Toiduga ravimine

Kuna mul oli vahepeal nohu, siis tuli mõte teha pisut teistmoodi toidupostitus.

NB! suur osa neist meetoditest pole teaduslikult tõestatud, seega proovimine omal riisikol. Mina olen siiani elus ja enam- vähem terve. Aga äkki aitas ainult usk :)?
Minu kooliaegne  stampdiagnoos oli " äge respiratoorne haigestumine", mistõttu sel teemal on mul palju nõuandeid:

Kui hakkad haigeks jääma
klassikaline soovitus on:  maga palju, joo palju ja pese käsi. Aga mõni nipp veel.
Eesmärk on saada nn veri käima, ainevahetus tööle ja  lähenev haigus välja higistada.

Kõige turvalisem lahendus on ilmselt saun. Kui saad kohe alguses trenni mindud, siis see aitab samuti. Higistad haiguse välja.

Kui ei ole surmatõbi, siis saab ikka ...-vale vastus ! Minu pere usub küüslauku. Seda topiti ninna ja padja peale. Aga.
Haige olemine annab täiesti legaalse ettekäände teha küüslauguleibu ja et küll veel küll saaks, siis sinna kõrvale rohke küüslauguga dipikaste.
Loomulikult juust+ küüslauk+ majonees leiva peale.
Ning peedi- küüslaugu salat.
Kui ma vaatan välismaiseid kokasaateid, siis on naljakas vaadata, kuidas kõik toore küüslaugu peale minestavad. Küpsetatud küslal pole ju õiget maitset ja ka mitte raviomadusi.

Ka viinast on abi. Või mõni muu kange alkohol. Teeb seest kuumaks ja vaigistab valu, aga seda peab kindlasti võtma nagu rohtu. Korraga, põhjani.

Kotlet

Kotlet

Tegelikult. Pole need kotletid.
Kotlet: märgade käte vahel antakse tootele rulli kuju, nüüd keeratakse riivsaias ja antakse noaotsa abil kaselehe kuju.
Bitkii: valmistatakse samade normide alusel, kui kotlette, kuid tootele antakse ratta kuju.

Omaette küsimus on kuidas "kotlet", mis tähendab ju ribitükki või ribiga tükki (sest côtelette tähendab "küljekene"), eesti keeles sellise tähenduse sai.Minu "piibel" nõukaaajast räägib sellise loo.
Jutt on pikk, aga üldistatult-roided jäetakse külge I veerandi rinnatükile- paksu selja- ja küljetükki kasutatakse ilma roieteta.
Aga külgi on loomal rohkem, kui see hea selja peal olev küljetükk. Nt reie/kõhu jne küljetükkides on palju sidekudet, siis neid ongi mõistlik kasutada hautatud ja hakitud toitude valmistamiseks.
Hakkmassid jaotatakse samuti kaheks- on naturaalne hakkmass, kus liha hakitakse, saia juurde ei lisata- sellest tekib naturaalne kotlet. Ja siis on III sordi lihast tooted, millele lisatakse ka saia ja tehakse labasem kotlet. Kas võib olla, et algul oli "kotlet" selline kondiga karbonaad - ja seejärel tekkis odavam "valekarbonaad" hakklihast, mis lõpuks nime kaaperdas. 

Kotlet

 Minul on kotlet on kotlet. Sest nii on.
Pane ahi sooja.
Võtab puhta kausi, paneb sinna sisse paar viilu saia või siis u väiksem pool tassitäit riivsaia ning kallab peale külma vett nii, et saiad on kaetud.

Hakib sibula ( ja küüslaugu) peeneks-peeneks. Sai on selleks ajaks piisavalt vee sisse tõmmanud. Lisa saiale sibul, 1 muna ning u 600 g segahakkliha ning puista soola ja musta pipart. Sega segu läbi.

Ja nüüd- tähelepanu, maitse (ei ütle, iuuu.. toores liha). Kasvõi keeleotsaga, aga maitsma peab.
Tee segu hästi pisut soolasem, kui tavaliselt sööd.

Kiired soolakurgid

Pese väga hoolikalt kuuma veega kurgid ja purgid.
Kurkidel võid lõigata ära otsad, siis saavad varem ja paremini maitse kätte.

Seniks, kuni marinaadiga tegeled, pane kurgid külma vette .  
Retsept 1
Lase keema u liiter vett, keevas vees lahusta 1spl suhkrut ja 2 spl soola. Maitse.
Lahuses peab olema tunda mõlemat maitset ja see peaks olema tugevalt soolane.

Retsept 2
Mulle endale meeldivad pigem äädikaga tehtud kurgid:
liitri vee kohta lisan 1 spl suhkrut, 1 spl soola ja 1 spl äädikat.

NB! kui kasutad jodeeritud soola, lähevad küüslaugud siniseks:) Seega pigem eelista jämedat, jodeerimata  ja /või meresoola.






Pane kurgid, küüslauk, kooritud mädarõikajuur, tilli varred- õied ja mustsõstralehed (kui on) purki.
Linnatingimustes olen kurke teinud ka ainult küüslaugu ja tilliga. aitab süüa küll.

Kurgid armastavad tõusta pinnale, seega pane tillivarred pealmiseks.

Kalla peale marinaad/soolvesi.  Kata tolmukindlalt, aga mitte õhukindlalt.
Hoia toatemperatuuril. Paari tunni pärast peaks olema juba  söödavad.

Viktori retsept

lahusta kuumas vees 2 spl soola ja 1 spl äädikat. Vala kuum marinaad kurgi-pipra-küüslaugu-tilli-mustsõstralehtedele.

Linnainimese kiirkurgid
Kurgiaeg hakkab küll läbi saama. Ja sel aastal pole ka pihlakaid. Minul sügavkülmas oli. Kuna mul pole mustasõstralehti ja tilli ( st turult saab, aga seda on siis liiga palju), siis teen nüüd nii

Pese kurgid ja jäta külma vette seisma
Pane kuumaveekann järele

Pane  kurgid ja tammelehed sõelale ning kalla keeva veega üle.
0,5 liitris kuumas veel lahusta 1,5 spl soola

Pane ämbrikesesse tammelehed, pihlakad, küüslauk, till
ja kurgid
Kalla peale soolvesi ja lisa
1 spl äädikat.