Malta. San Pawl il-Baħar

Malta soolabasseinid

Malta oli meie reisilistis ammu. Aga siis käisid seal tuttavad.
Kuidas oli, küsisin.
Vaimustav. Käisime selle kalju otsas ja ujusime. Selles koopas ja ujusime. Sõitsime teise saare otsa ja ujusime...
Aaa.. ütlen mina. Aga kas seal midagi vaadata ja põnevat ka on? Mida te seal veel tegite? Küsin.
Ujusime. Vastab tema.

Ja nii läks Malta nimekirja lõppu.

Siis aga tulid soodsad pakkumised ja võtsime riski.

Malta on kivine. Kivine. Lõputud kiviaiad, et hoida seda vähest mulda.
Ja kuigi nii kuiv, siis õhk on väga niiske.
Ja Malta on kollane. Kui Kreeka on pigem valgest vanillini, siis Malta algab vanillist ja jõuab kollaseni.

Malta rõdud

Saak oli koristatud. Vaid üksikud kapsad ootasid ülesvõtmist.

Huvitav detail oli pooleldi kukkumas puud. Viimse jõuga juurtega kinni hoidmas olematust mullast. Muru on kulla hinnaga ja kõikjal piiratud keelusiltidega. Ära tallu.

Huvitav nüanss, mis veel silma jäi- maja külgedel ei ole aknaid. Sest kunagi ju ei tea, millal kõrvale maja ehitatakse:) Ma ei kujuta ette, kuidas on niimoodi elada..
Ja teine vahva asi, ajast, mil majadel polnud veel numbreid on jäänud majadele nimed. Ka uutel majadel on ukse kõrval silt. Rosie väitis, et mingit lugu seal tavaliselt taga pole, pannakse lihtsalt suvaline meeldiv nimi. Näiteks oli üks ridamaja, kus elasid ilmselt ooperisõbrad: olid majad Aida, Traviata, Carmen...

Saan aru, et kodu on kodu. Aga ma tõesti ei saa aru, kes tahavad nt Eestist kolida Maltale, Kreekasse, Hispaaniasse... Kuigi. Rosie ütles mulle, et vaadaku ma kuu pärast, siis on kõik roheline?
Ma kordan oma varasemalt korduvalt väljendatud mõtet, aga me reklaamime Eestit valesti, üritame meelitada oma olematu suvega. Kuigi meil on olemas tegelikud tugevused: ei ole kuum. On vesi. On roheline. On vihm.

Mees leidis netist mingi firma, mis pakub transfeeriteenust- Advanced shuttle direct Suprema Travel. Lisaks selgus, et Josep on valmis meile soodsamalt müüma ka muid ekskursioone ja tuure ja pileteid. Kiidan igati.

Head ideed levivad üle  maailma. Ka Maltal
kehtib roheline Tallinja kaart ;)

Samas töötab ka ühistransport st bussid üsna laitmatult. Ainuke miinus, et sa pead neid peatustes  hääletama, muidu ei peatu. See tähendab, et vajad head nägemist..:) Üksikpilet on 2 euri, osta saab bussijuhilt ja see pilet kehtib 2 tundi.

No jaa, ja vasakpoolne liiklus...:)

Mul oli eelnevalt tehtud 5 hotelli broneering. Kahjuks jäi kasutamata Travel Planet, mille hinnad on soodsamad, kui bookingul. Seega, selle usaldusväärsust ei oska kinnitada ega ka ümber lükata. Aga, kuna Kreekas oli nii vaikne, siis suurest hirmust:) võtsime seekord majutuse linna San Pawl il Bahar.

Ringi sõites jäi mulje, et tegelikult kõik need linnad järjest Qawra, St Julien, Sliema olid kitsad, ülerahvastatud ja lärmakad. Kusagil portaalis antud soovitus, võtta kaasa ööseks kõrvatropid, on üsna asjakohane. Kohalikud armastavad summutita autosid, mootorrattaid. Buss alustab vara ja lõpetab hilja. Ja kui meil siin on kombeks 10 tuhat sammu, siis on rahvaid , kes peavad vajalikuks 10 tuhat sõna. Näiteks kell 5 hommikul.

Nii kuum, et isegi tuvid ei jaksa.
Peale pildi tegemist tuli
korrapidaja tuvi ja peksis
laiskvorstid üles

St Julien ei jätnud selle põgusa päeva jooksul head muljet. Kivine kitsas.  Pisike kruusarand.
Teadsime, siin peaks Karul olema kasiino. Tükk aega otsisime. Kõrge hoone asemel oli hoopis koopas.

St. Julieni läksime me tegelikult sellepärast, et mees tahtis minna firmaga Starfish, kus töötab eestlasest instruktor Tiit, sukelduma. Sukeldumine olevat olnud lahe. Palju on põhjalastud laevu, aga kalad olevat Punases meres ägedamad.

Hinnad on Maltas üllatavalt kallid. Praad 12 +. Odav chips and fish 6 euri. Viinamari 3 - 4 eur kilo
Kartul 2 kg 4 euri. Värske kala alat 10 + euri kilo.
Samas, soojad, krõbedad erinevate täidistega pirukad, jäätise ja õlu  saab kätte 1.15 - 1,50 eest.

Malta ei sobi mu meelest apartmentmajutuseks, kuna poodidega on kehvalt. Oma linnast leidsime Carrefourri, aga valik oli niru. Piimalett on 2 meetrit, täidetud Poola ja Kreeka toodetega. "Värsket liha " nägin vaid külmutatult. Meie hotelli lähedal oli 2 muljetavaldavat kalapoodi, aga kg hinnad algasid 12 eurost. Oli pagariäri ja müüdi ka frukte. Aga kuidas kohalik söönuks saab, jäi mõistatuseks. Minu teada on Maltal naiste tööhõive üks madalamaid. Ju nad käivad terve päeva toitu otsimas... Ma julgen väita, et naiste tööhõive ja jaekaubanduse arengu vahel on võrdeline seos. Paraku on seda teile raske graafikuga tõestada, sest kaasaegse suurkaubanduse % ei näita nt lahtiolekuaegu ( a la Prantsusmaa) jne

Puuris. Lastel lõppes just kool

Ja tänan küsimast. Ka siin leidsid

Puuris. Koer.

sääsed mu üles.

Sea Adventure kompaniilt ostsime paadireisi Comino ja Gozole. 
Esimese peatuse tegi laev Blue lagoonis.  Ilus puhas kristallselge vesi ja tõesti u 10 meetrit kariibimere liivaranda.
Vesi on põhjani nähtav, aga seal on näha vaid väikseid räimi.

Aga peale ujumise pole seal halligi teha.
Nn rannaalalt algab kaljuküngas, kus on  Wc ja burksiputkad.

Seejärel jõudsime Gozole, kus oli plaanis bussiekskursioon.
Reisi rosin oli bussijuht. Vanem papi, kes vist juhuslikult avastas, et vau - mul on siin mikrofon. Ja niimoodi ühe käega roolides, teisega telefoni või cocat või mikrofoni hoides üritas ta inglise keeles midagi rääkida. Kahjuks ei saanud me keegi aru, mida.
Asi muutus koomiliseks. Bussis olevad inglased üritasid teksti rahvusvahelisemasse inglise keelde tõlkida...
Meie naeru peale vist papi solvus, igal juhul loobus rääkimast ja otsis välja päevinäinud kaustiku, kuhu kirjutas lihtsalt kellaaja, mis ajaks peab tagasi bussis olema.

Tegelikult oli see bussiosa mu meelest haltuura. Teoreetiliselt käisime Azur Window juures ja Ta Pinu kiriku juures... igal pool oli aeg 20 minutit. Sa ei jõua pm bussist väljagi. See Azure Window koht jäi kripeldama, seal oleks tahtnud kauem ja pikemalt olla.
David pärast ütles, et see laguneb jõudsalt, varsti seda vast enam polegi... ilus oli.
Aga loomulikult olid mõlemad kohad st kõik kohad ülerahvastatud. Ja eriti mõnus seal polnudki.

Victorias oli meil oluliselt rohkem aega
Ja ka mulje oli parem. Nunnu vanalinn. Sealt sain ka kätte oma stampsuveniirid: järgmise aasta kalendri ja köögirätiku.

Tagasiteel tegime peatuse Crystal laguunis. Atraktsiooni sisu selles, et paat seisab  kalju juures. Ja paadist saab ujuma minna st paadilt peab vette hüppama,

Kas see sõit on mõistlik, ja kas tasub minna?. Kui ilma rahata, siis miks mitte. Ja kuidas sa käid Maltal seal käimata....tegelikulton imelilusad kohad, ja päev merel on nende inimeste jaoks, kellele see meeldib, lõõgastav, Päike võtab hästi.
Aga ujuda saab igal pool. Ehk on tõesti mõistlikum need kohad läbi käia omal käel, siis on aega olla ja vaadata rahulikult omas tempos...? Ma ei teagi.
Ideaalis oleks Maltal hea ringi sõita autoga, kui poleks vasakpoolset liiklust.


Mu mehel oli Maltal üks kohalik sõber. Vanapaar David ja Rosie võtsid meid lahkelt päevaks enda hoolde ja nende päevinäinud Volkariga tegime tiiru kohtades, kus me polnud jõudnud käia.
Mdinas, selgus, oli sel päeval just vanade autode ralli, mistõttu oli raske liigelda ja parkida. Aga efektse kindluse vaatasime üle.

Kaktus

Mosta kuplikirik oli kahjuks ehitise tõttu suletud. Aga loomulikult ilus, mis muud ;)

Aga täiesti teistmoodi kogemus oli Popeya lastekūla. Vau.
Kahju et ma pole 10 aastane...
Seda ma soovitan kohe kindlasti kõigile, kel lapsed kaasas.

Meie kohalikus linnas oli ka akvaarium, aga see oli ausalt öeldes mage.

Reedeks ja pühapäevaks lubasid kõik ilmaportaalid vihma. Parafraseerides klassikuid. Kui see on vihm, siis just sellises vihmas ma tahakski elada. Päike küttis sinises taevas 30 kraadi ja paar õnnetut pilveräbalat ei suutnud varju anda. David pärast naeris, et Malta on nii väike, et vihm lihtsalt ei saa saarele pihta.

Kui David kuulis meie esimesest kokkupuutest kaktuseviljaga. Tõmbas ta kiirelt teeserva ja noppis korraliku kotitäie. Hea vili mu meelest. Pisut pirnõuna maitsega, lahja ei ole lääge. Suured seemned sees.
Aga ettevaatlik peab olema. Tänaval mul mees rabas kohe pihku ja kaalule ise. Pärast noppisime terve õhtu nõelu välja.
Kaktust kasvab seal palju. Väidetavalt osati turvaeesmärgil. Ja aiast väljaspool olevaid võib võtta.

Küll on hea, et meil on nüüd odav Läti. Varem oli imelik- igal riigil on odav naaber, kus kohalikud poes käivad. Rosie väitis, et käib iga nädal Sitsiilias shoppamas.

Aga muidu elavat maltalased hästi. Kõigil on töö ja 2 töökohta. Paat. Auto ja suvemaja. Kui on küsimus, kas müüa maha auto või paat, siis väidetavalt on esimeseks ohvriks auto...:)

Meie hotell asus kohe kiriku kõrval, mistõttu saime reedel ja laupäeval osa maltakeelsest laulust ja jumalasõnast.

Kepiga teismeline tüdruk seisab ja valges talaaris kirikuõpetaja õnnistab teda midagi pikalt seletades. Õhkkond on harras ja pidulik. Lõpuks teeb ristimärgi ja.. patsutab tüdrukut õlale. Kõik saab korda ? Ning kõnnib kiiresti minema.

Samal ajal kui rahvas hinge eest kirikus hoolt kannab. Tuleb kahe kepi abil käiv isa ja tema kaks koolieelikust poega. Istuvad kaldale ja viskavad ridvad vette. Paar tundi hiljem lonkab isa koju. Poeg tassib ämbriga õhtusööki. Väiksemale on usaldatud varustus

Kas koerad võivad uppuda? Keha on neil ju nagu paat. Ūks vanapapi käis iga päev oma koera ujutamas
Papi istus kaldapealsel. Ja roosa ninaga valge koer sibas vees ringi. Saba käis kui tuulik. Vahepeal tõmbas vees oleval astmel, kus kõht vaevu vette ulatas, hetke hinge. Pidas mööduvate koertega lūhikese konstruktiivse dialoogi ja sumas jälle vette. Ma ei jõudnud nii kaua päevitada, et ära oodata millal nad lõpuks lõpetasid ja kuidas koera veest välja said. Ja järgmisel päeval olid nad tagasi,

Puhkajate kontingent oli selline Hercul Poirot kaader
Ainult 90 aastat hiljem ja 40 aastat vanemana.
Kenad hoolitsetud daamid. Mõtisklesin, et kas minust saab ka tulevikus selline. Ja sain aru, et ei saa, sest selleks, et saada vanadaamiks, peaks ka praegu daam olema.
Palju oli väga eakaid. Ja minu ema ei taha tervise tõttu reisida. Ning ta ei kasuta isegi keppi kõndimisel.

Mm.. Kate, kas sa lootsid et see on see ilus basseinipoiss.Suudleb proua päevitavat sõbrannat. Kõigest mina. Daamid vadistavad elust ja olust. Siis daamid ja härrad vakatavad. Sest basseini alale tuleb noor mustanahaline neiu. Väga ilus. Ignoreerides pilke sätib end varjulisemasse kohta päevitama. Missised ja misterid sosistavad etteheitvalt.
Ei teda ei tapetud ära. Umbes pool tundi hiljem pakib neiu asjad ja läheb minema.

Birgu fest. Kuigi ma pole kunagi Tallinna vanalinnapäevadel käinud, mulle tundub, et see on midagi sarnast. Terves vanalinnas olid tuled kustu. Igal pool põlesid küünlad. Olid valgusinstallatsioonid ja igas zanris tasuta kontserte. Müügiletid. Vanalinnas elavad " lihtsad maltalased" olid oma korterite uksed lahti teinud ja sissepääsud samuti küünaldega kaunistanud. Imeilus. Võimas ja salapärane.

Ma ei näinud ühtegi lällavat kodanikku. Vast vaid liiga nappides rõivastes teismelisi. Ja öelge mulle, miks võetakse sellistesse kohtadesse kaasa tited ja koerad?
Rahvamassi trügima ja nutma ja kuidas nende peente hurtade käpakesed terveks jäävad...
Aga muidu oli super. Ei pidanud massides tunglema. Oli täitsa üksildasi nurgataguseid ja tänavaid
Kuhu siiski muusika kuulda.
Kahjuks ei saa soovitada, kuna see toimub kord aastas oktoobris. Aga kuuldavasti on suviti igal nädalavahetusel mõnes külas pidu. Kus maltalased tõestavat, et nad on ilutulestiku maailmameistrid.

Enne Maltale tulekut teadsin kahe rahvustoidu kohta: jänes ja datliküpsised
Kui jänesega oli arusaadav, seda pakuti igal pool, siis küpsiste osas tundus? Et maltalased ise pole kuulnudki, et neil peaks midagi sellist olema. Ja palun, Birgus. Otse nina all, friteerisid poisid neid küpsetisi. Liivataigna moodi ümbris. Sees tugev ingveriga maitsestatud datli või viigimarja täidis, mida siis friti.

Üldse peab ütlema, et halba toitu me Maltal ei saanudki. Vahet pole kas kiirsöök või uhkem restoran. Kui fish and chips kõrvale jätta siis pigem itaalia mõjud: vein, tomat, maitseroheline. Väidetavalt ka küüslauk. Aga eestlase maitse järgi pigem aimatav.
Naersin Portugalis, et taldrikule pandi korraga riis ja kartul. Siinne kebab house ületas aga kõik: friikartul, keedukartul, kuskus, makaron. Ühes portsus. Sai loomulikult ka. Ja kuhjaga liha.

Birgu Fest

Peale keskööd sõidame bussiga tagasi. Raadiost tuleb kohalik retro fm
Meie ees üks tädi ümiseb kaasa. Jube närvi ajab. Ma tahan ka laulda,ütlen mehele. Ja kohe alustab Stevie Wonder
I just call... võtame mehega ka viisi üles. Ja hetk hiljem laulab pool bussi.. I just call to say I love you...
Ma ei oska isegi kirjeldada kui veider ja absurdselt naljakas see oli. Kirju rahvusvaheline seltskond. Öösel kell 1 koos laulmas laulu, mida kõik oskavad...

Bussi oleme jäänud ainult meie kaks. Kõik ülejäänud on juba oma hotellides maha läinud. Laula nüüd kõvasti, ütlen mehele, et bussijuht meid ära ei unustaks ja kogemata oma koju ei viiks...  ja buss suri ära.
Lihtsalt, ristmiku peal ei läinud enam käima.
Vot siis. Õnneks me olime hotellile üsna lähedal, läksime jalgsi. Ise mõtlesime- reisil olid kaasas keppidega ja ikka väga vanad inimesed.. hea et nendega ei juhtunud


Josep müüs meie ka soodamalt hop on hop of tuuri. Mulle need meeldivad. Kahekordse bussi katuselt saab päris hea ülevaate. Kui norida, siis Malta tuurid on jaotatud kaheks- lõuna ja põhja tuur. Me võtsime lõuna. Kell 6 tõmmati otsad kokku, ja sellest ajast jäi tegelikult väheks, et igal pool maha minna. Vaja oleks kas 2 päeva või siis see strategia, et vaatad kohad üle ja siis lähed tagasi.

Aga tuurist. Josep ütles, et lõunatuur ja punane buss. Me seisime peatuses nagu napakad. Sest üks punane oli teine firma, kes meid peale ei võtnud. Sinise põlgasime ise ära...
Lõpuks selgus, et ikka sinine on õige. See viib meid Sliemasse, kust algab õige punase bussi tuur. Ja õhtul nopiti meid jälle peale ja toodi koju.

Vanaema on rõdule pandud

Esimese peatuse tegime Vallettas. Vanalinn on kohe bussijaama kõrval ja on imeline. Vaatasime vahtkonnavahetust ja niisama. Loomulikult pidime me käima pangas münte otsimas... ehh. Silma jäi ma ei mäleta "mitu D" Malta Eksperience. Aga see jääb teiseks korraks. Kuidagi ei raatsinud siseruumi minna.

Üritan pildistada, aga fotokas ütleb , et low light. Tõsiselt? Üritan kiirgavas valguses sotti saada, aga ei midagi. Pilte ei tule. Kuumarabandus? Täitsa uus fotokas ja juba pekkis
Ok. Katik oli ees..

Vittoriosa jäi meelde kaunite purjekatega
Vallettast allpool muutus maastik rohelisemaks. Tekkisid viinamarjad. Tunda oli lausa sõnnikuhaisu ja lehmi nägin :)
Loomakaitsjad tegutsevad täiesti vales kohas. Vaesed loomad on muruta sõnniku sees aedikutes.

Malta kiituseks pean ütlema, et ma ei näinud kodutuid loomi Paar üksikut kassi kohtasin, aga ma pole kindel, et nad olid peremeheta. Prisked ja karvased. Koeri oli palju aga kõik koos oma sõbraga.

Kaunis kalurikülake

Marsaxloxxis tegime lõunapausi. Kaunis kalurikülake naftatöötlemistehase juures (khm), on kuulus oma pühapäevaste kalaturgude tõttu. Me olime mingil teisel päeval, ja seal oli ainult nn kadaka turg. Aga ilus on küll. Kohviku perenaine väitis, et kalad püüdis hommikul ta mees. Ettekandjatest pojad polnud pereärist just väga vaimustuses ja kogu protsessi jälgis rõdule paigutatud vanaema. Aga kalasupp oli ilmeline.

Tagasitee oli täie raha eest. Kiirteedel ja läbi tunnelite.Kuigi ma kasutasin 50 spf kreemi sain korraliku päikesepõletuse ja Bridget Jonesi soeng pealekauba.

Tasumata reklaam
 Ma tahan kiita Turkish Airlines. Korralik lennuk, head istmed. Söök, tasuta alkohol ja filmid. Ja mina ei teadnud, et kui kahe lennu vahe on 10 tundi, siis nad ka majutavad tasuta. Nii saime pealekauba öö Istanbulis 5 tärni hotellis, mis vääris iga oma tärni. Sõnatu. Imeline punkt puhkusele.