Toitumisuuring 7 aastat hiljem

Jumal, kuidas aeg lendab. 
Hiljuti kirjutasin, et mul on vaja lahti saad 2st kilost. Vaja, sest muidu pean ma hakkama garderoobi uuendama ja poeskäimine on asi, mida ma tõeliselt ei salli.
Kuna mu kaal seisab paigal, kui raudnael (mis iseenesest on ju hea), siis mõtlesin, et paneks taas huvi pärast kirja. Viimati sai seda tehtud seitse aastat tagasi.
Ja kuigi selline grammide ja kalorite lugemine on painav ning muudab toidu kinnisideeks, sain ma sealt tookord päris huvitavat mõtteainet.
Mul oli toona väidetavalt krooniline süsivesikute alatarbimine. Alates tollest ajast olen nüüd hommikuti söönud putru.
Kolmapäeval on täisteraKaer, neljapäeval Neljavili, reedel Rukkihelves. Esmaspäeval ja teisipäeval kas odrahelves või 8 -vilja. veega teen ja söön kas külmutatud marja või või ja seemnetega.
Siis pani mind tookord imestama, et väidetavalt on mul elutegevuseks vaja oluliselt rohkem toitu. Siin ma muudatusi pole teinud:) Kõht mahutab ikka niipalju kui mahutab.
Seekord sai mu abiliseks TAI programm  tap.nutridata.ee
Ka nemad on edasi arenenud. Mobiilis on hästi hallatav. Mulle meeldib, et lisatud on liikumispäevik ning see on kenasti integreeritud toitumisega. samuti on palju põnevaid graafikuid, iseaasi, mis nende analüüsidega teha :) samuti on tore mänguasi toitude võrdlemise võimalus. Funktsionaalsus tahaks veel kõpitsemist, aga idee on väga hea.
Aga, endiselt on probleem sellega, et ma söön selliseid veidraid toite, mida seal andmebaasis pole. teoreetiliselt saad lisada oma retseptid. Praktiliselt ei õnnestunud mul lisada mitte ühtegi retsepti.

Moskvasse! Moskvasse!

Jõulud on hea tegemise aeg, eks.

Mu isa õppis aastat 40 tagasi mitu aastat Moskvas. Samuti on sinna kolinud tema kadunud venna, ehk siis minu onu 82 aastane väga heas vormis proua oma laste ja lastelaste ja lastelastelastega....
Isa on aastaid rääkinud, et tahaks Moskvasse, enne surma ära käia, sugulasi külastada ja vanu kohti meenutada....

Lähme Moskvasse? Kõik rõõmuga nõus, selgub, et huvilisi on rohkem. Ja siis algab see, mis alati, kui inimesi on palju. Läheme. Kuule, mõtlesime, et vist ikka mitte... Ei, rääkisime ja otsustasime et jah... Ei tea, tervis ikka naa vilets...

arhh… ega see pole Helsingi või Riia. lennupilet muutub iga päev kallimaks ja viisat vaja... Lõpuks jäi. Läheme. Viisad, muide, saimegi kätte õhtul enne äralendu...:)

Peale otsust algas teine kannatlikkuse proov. Ma ei taha eriti Fb postitada, sest iga mu postituse peale isa helistab, et öelda- ma nägin su postitust...:) :)
Rekord oli... 12 kõnet päevas. Ma saan aru, et inimene on elevil ja tahab jagada tähelepanekuid, emotsioone, aga..... ahhrrr!!! Me kõik jääme vanaks, eks..:)


Selgus, et meie otsus pole ainult meie otsus. KOGU suguvõsa aeti jalgele. Meil õnnestus välja kaubelda, et me ööbime siiski hotellis. Kuna see on kenasti kesklinnas Punaste väljakute jms lähedal.  Aga mõlemad minu onutütre mehed võtsid töölt vaba päeva, et meid võõrustada. Täiesti kategooriliselt maksti kinni meie hotell. Ja öö enne ärasõitu ööbisime sugulaste juures, kust onutütre mees meid kell pool kolm hommikul lennujaama sõidutas... Ohh jahh.
Ühe päeva saime siiski vabaks kaubeldud, kuna me tõepoolest olime kesklinnas ja autoga Moskvas. Oi oi. Millised ummikud ja milline ajakulu. Rääkimata sellest, et parkimine on peaaegu sama kallis kui Tallinnas ja kohtade leidmine sama raske.
Tõsi. Hiljem saime aru, et ka jalgsi ja metrooga kulub hullult aega. See on Suur Linn.

Euroopa rannikurada

Suvel lugesin Osalise  suvisest meeleolukast perematkast mööda Euroopa rannikurada.
Kuna Oandu Iklaga läks nagu läks, siis otsustasin järgmiseks väljakutseks võtta Rannikuraja.

Ma pean tunnistama, et guugeldasin üsna tublisti, enne kui õige lehekülje leidsin. Kindlasti on põhjus minu vähestes oskustes leida õiget infot, aga minu jaoks oli see koduleht küll päris hästi peidetud.
Ehk siis teile kõigile, kes tahaksid matkata Portugali või lihtsalt mere ääres jalutada või rattaga sõita. Õige leht on
https://coastalhiking.eu/et

Minu jaoks on selle raja suur pluss, et pea igasse lõpp- ja alguspunkti pääseb ühistranspordiga. Ja kuna enamik rajast kulgeb tsivilisatsioonis, siis omad plussid-omad miinused, aga nälga ja külma ei jää.

Tallinna Sadam Tabasalu
Raja algus st siis lõpp Tallinna Sadam kuni Tabasalu pani mind kulmu kergitama, Kuna käin väidetaval trajektooril üsna tihti, pole ma seni märganud mitte ühtegi infot selle kohta, et tegemist oleks rannikurajaga.
Etteruttavalt võib öelda, et silte polegi. Vähemalt mina ei näinud ühtegi viita, silti, teemärki jne. Ehk siis, kui tahad matkata, siis võta kaart kaasa.

Kuna ma tahtsin testida, et milline mu vorm on ja kas märgistust on või mitte, ja kuidas on üldse talvel matkata, kui juba  pool neli läheb hämaraks ning taevast sajab kõike. Siis alustasingi linnast. Raekoja platsi jõuluturust. Ma pole seal aastaid käinud. Mulle väga meeldis. Haarasin kaasa topsi kuuma glögi ja väga priske piparkoogi ja vantsisin rajale.


Ma ei saa öelda, et see rada pole huvitav. Teele jäävad Patarei vangla, Lennusadam, Energia ja siis see uus avastuskeskus. Palju poode ja bensukaid, mistõttu ma jätan aja enda teada.
Tõeline linnaorienteerumine " tunne oma kodulinna" :) Ma nägin elurajoone, parke ja nurki, millest mul aimugi polnud.
Aga kindlasti ei ole see hea rada, väga elava liiklusega sõiduteede ääres.
Soovitan läbida jalgrattaga või siis alustada hoopis Pelgurannast st Stroomilt.

G. Enders Võluv soolestik

Ma olen Miks inimene. Ma lihtsalt pean teadma, MIKS meiega midagi juhtub, teeme, kasutame, arvame jne.
See raamat on esiteks ääretult vaimukas ja teiseks populaarteaduslik, kus populaarne ja teaduslik on kenasti tasakaalus. Kirjutatud on kergesti loetavalt, kuid mitte lihtsalt. Ja eelkõige annab vastuse küsimusele- kuidas, aga vastust miks näiteks tekitab second hand kauplus ja keldrid ja pööningud minus agressiivselt laksatiivse reaktsiooni, ma tegelikult ei saanud.
Hakka veel vanas eas meditsiini õppima :)


Täpselt samal teemal on tehtud ka dokfilm, millest ma olen kirjutanud siin. Bakterid teevad meiega inimkatseid.
Selle postituse lõpus esitas Notsu küsimuse, et millised on erinevad soolestikutüübid ja sellele annab raamat ka vastuse: Baceroides, Prevotella ja Ruminococcus. Ning jah, teadlased otsivad täna, kas seos on sama, mis Hiina meditsiini jaotusel.

Aga kokkuvõttes saab oma mikrobiootia suhtes oluliselt targemaks. 

Näiteks, et fruktoos tekitab depressiooni.  Aminohape trüptofaan klammerdub seedimise ajal fruktoosi külge. Kui aga kõhus on nii palju fruktoosi, et seda pole võimalik kõike omastada, siis läheb ka trüptofaan kaduma. Me vajame trüptofaani aga serotoniini valmistamiseks.

Elektriahjus kuivatatud õunad

 

Näedsa, olemegi jõudnud aega, kus esivanemate tarkusest ja omaenda kogemustest pole halligi kasu. Ja ka internetis olev info on iganenud..
Mul ei ole puuküttega ahju, pole sauna, ega ka vana head ahju, mille ukse vahele sai panna puulusika, et niiskus välja pääseks.

Minu uuel udupeenel kaasaegsel ahjul ei saa jätta ust lahti või paokile, kuna ta lõpetab sellisel juhul töötamise. Nagu ohutuse eesmärgil või nii.

Aga õunu oli vaja kuivatada.

Esimesel korral lõikasin õunad väga õhukesteks viiludeks ja kuivatasin 40 c juures, ringõhuga st ventilaatoriga, kokku ca 12 tundi.
Kõrgemat temperatuuri ei julgenud alguses panna, kuna kuivatatud moos poleks olnud mu eesmärk :)
Keset päeva vaatasin, ja kuna õunad ei näidanud mingeid kuivamise märke, vaid vesi sirises mööda ahju klaasi, siis lisasin ahju põhja kausi soolaga ning suurendasin kuumuse 60 kraadi peale.

Öösel lasin õuntel niisama köögipaberi all seista ja järgmisel päeval panin õunad peale koogi küpsetamist järelsoojusesse st siis 200 kraadi juurest alates ahju, kuni ahi jahtus. 

Õunad tulid head, aga kogu protsess tundus liiga energiakulukas.