Ma olen kunagi seda Soomes söönud ja üldse ei maitsenud. Päris pannkook on ikka parem. Nüüd andsin uue võimaluse, polnud vigagi. Soojalt täitsa hea. Tegin nii, et lasin võil ahjupannil enne ära sulada ja seejärel kallasin taigna peale. Võid oli minu meelest liiga palju, saaks poole vähemaga vabalt hakkama.
Sellest kogusest tuleb u 4-5 inimese jaoks.
4 muna lahti kloppida 4 dl piima lisada 3 dl jahu sisse segada soola. Ja kui magus variant, siis ka suhkrut.
100 g võid tükkidena küpsetuspaberile ja lasta ahjus sulada/karamelliseeruda. Taigen peale valada ning ahjus ca 20 minutit 200 kraadi pöördõhk. valmis koogile peale riivitut juustu + muu täidis ja rulli keerata.
Kui selles karoonas midagi head on siis, rahvusvahelised meemid, toidud, mida kogu maailm katsetab (sest mida muud tarka kodus teha, kui on distantsõpe ja komandanditund, eks).
Ilmselt ja kindlasti oli neid ka varem, aga ju ma siis ei olnud sihtgrupp. Kevadel oli potisai. Eks soe sai on alati hea, aga peale mõnda korda, ma seda enam teha ei viitsinud.
Nüüd vallutab maailma väidetavalt soome koka poolt leiutatud ( hmm.. nojah) feta-tomati-pasta. Originaalretsepti leiad kiirelt, guugeldades. Proovisin eile järele, natuke kohandades.
Pane ahi sooja. Ahjuvormi põhja läheb pakk fetat. Ja iga sööja jaoks peotäis kirsstomateid. Ning viilutatud küüslauguküüned. Puista peale pipart ja suhkrut (sest tomatid on hapud!) ja piisake õli. Sega läbi. Pane ahju 180 C- ning taimer 15 minuti peale.
Kui taimer heliseb, pane keema makaronid. Tomatid las jäävad ahju edasi. (mul oli alles üks üksik küpse kanakoib, selle tükeldasin juurde)
Valmis makarone ära kurna, ära kalla vett ära. Võta ahjust välja juust-tomat. Sega läbi ja ( vana Jamie Oliveri nipp) tõsta sinna lusikaga sisse pasta, nii et ka keeduvedelikku tuleks kaasa. Sega ja maitsesta lõplikult Pane seniks ahju, kuni lauda katad.
Valmis toidule puista peale basiilikut.
Mu mees armastab selliseid kreemiseid sööke ja sõi kahe suupoolega. Minu jaoks oli, okei.
Nipp
mul kolleeg ütles, et lapsed teevad tänapäeval makarone mikrouunis
tavalise pasta asemel panna wokinuudleid või niitnuudleid, need saab toorena kastme sisse segada ja lasta seal paisuda.
Sel aastal ei olnud männiriisikaid. Aga oli kuhjades kaseriisikaid. Igal metsaskäigul tassisin dressipluusitäie välja, kuniks taipasin koti metsa minnes taskusse pista. Mulle kaseriisikad maitsevad, seega polnud sellest midagi hullu. Marineerisin nad ära ja saabus talv, kui oli aeg esimene purk lahti teha.
Ja seened olid sinised. Õige toon on tegelikult vist türkiis.
Seda, et kurkide sissetegemisel ei tohi kasutada Hiina küüslauku ja jodeeritud soola, ma juba teadsin. Sinine küüslauk on tavaline, ja sellest on isegi teadustöid kirjutatud.
Aga siniseid seeni nägin ma küll esimest korda. Kuna ma olen tänaseks 2 purki neid ära söönud, siis võin kinnitada, et tervisele ( halba) mõju ei avalda, nii nagu küüslaugudki, Lihtsalt veider on seda värvi toitu süüa.
Kuid endiselt, miks? Taaskord saab kinnitust, et minu puhul ütlemine "mida õpid noores eas, seisab eluaeg sul peas"; ei kehti. Ma võin oma keemiadiplomiga... ee... aknaid kuivatada. Aga mingi hüpotees mul on.
Küüslaugu puhul, nagu juba kirjas, on tehtud teadustöid.
Kui küüslauguteema lühidalt ja väga pealiskaudselt kokku võtta, siis küüslauguk sisaldab väävlit sisaldavat alliini. Kui küüslaugule lisatakse hapet, näiteks äädikat, lõhub see küüslaugu küüne rakumembraane, põhjustades küüslaugus sisalduvate aminohapete ja väävliühendite segunemise. Seejärel vabaneb ensüüm isoalliin. Isoallin reageerib aminohapetega, mille tulemuseks on sinised pigmendid, mida nimetatakse antotsüaniinideks.
Ma panen siia kirja paar söögiideed, mida olen viimasel ajal üles korjanud ja pidevalt tegema hakanud. Mina nende autor pole, siit- sealt kuuldud retseptid.
Mannovka kook kuulsin raadiost kui räägiti Peipsiääre söökidest. 3 muna klopi lahti 1 kl hapukoort/jogurtit sega sisse 1 kl manna sisse natuke soola ja soodat(küspetuspulbrit u 0,5 tl) ning kalla muna-kooresegusse
Natuke lase seista, kuni manna paisub. Mina panin koogi põhja ploomi-õuna ja nektariiniviile Kallasin taigna peale ja küpsetasin. Kulus ca 40 min ja 200 C pöördõhk.
ilmselt saab koogi veel paremaks, kui pool taignast segada kakaoga. Või katta pealt kookoshelvestega
**** Linnainimese kiirkurgid Kurgiaeg hakkab küll läbi saama. Ja sel aastal pole ka pihlakaid. Minul sügavkülmas oli. Kuna mul pole mustasõstralehti ja tilli ( st turult saab, aga seda on siis liiga palju), siis teen nüüd nii
Pese kurgid ja jäta külma vette seisma Pane kuumaveekann järele
Pane kurgid ja tammelehed sõelale ning kalla keeva veega üle. 0,5 liitris kuumas veel lahusta 1,5 spl soola
Pane ämbrikesesse tammelehed, pihlakad, küüslauk, till ja kurgid Kalla peale soolvesi ja lisa 1 spl äädikat.
Ma olen nüüd usinalt kaalu jälginud, et oma eelmise aasta riietesse mahtuda. järgnevalt toidud, mida ma ise armastan ja söön ( ma söön muid asju ka :) Lihtsalt, need toidud mu tavamenüüst, on rõõmustanud mind vähese kalorisisaldusega. jagan ka teiega seda rõõmu :) ehk saab keegi ideid ja inspiratsiooni. ilma igasuguse spordita peaks ma saama (tap.nutridata.ee) 1787 kcal päevas, ja et lihtsalt elus püsida siis vähemalt 1340 kcal. Ehk siis vali siit ca 10 toitu ja elu on lill :) (oleks see vaid nii lihtne)
värske hapukurk 50 g 5 kcal väike kurk 1 tk ca 100 g 10,3 kcal Tomat 1 tk ca 100 g 22 kcal Tomatimahl 330 g 62 kcal porgand 180 g 60 kcal
arbuus 250 g 84 kcal pirnid 220 g 102 kcal murelid 250 g 173 kcal maasikad 500 g 206 kcal aprikoos 500 g 186 kcal tegelikult on siin rühmas pea kõik marjad, köögi- ja puuviljad. Lihtsalt jälgi koguseid!
Jumal, kuidas aeg lendab. Hiljuti kirjutasin, et mul on vaja lahti saad 2st kilost. Vaja, sest muidu pean ma hakkama garderoobi uuendama ja poeskäimine on asi, mida ma tõeliselt ei salli. Kuna mu kaal seisab paigal, kui raudnael (mis iseenesest on ju hea), siis mõtlesin, et paneks taas huvi pärast kirja. Viimati sai seda tehtud seitse aastat tagasi. Ja kuigi selline grammide ja kalorite lugemine on painav ning muudab toidu kinnisideeks, sain ma sealt tookord päris huvitavat mõtteainet. Mul oli toona väidetavalt krooniline süsivesikute alatarbimine. Alates tollest ajast olen nüüd hommikuti söönud putru. Kolmapäeval on täisteraKaer, neljapäeval Neljavili, reedel Rukkihelves. Esmaspäeval ja teisipäeval kas odrahelves või 8 -vilja. veega teen ja söön kas külmutatud marja või või ja seemnetega. Siis pani mind tookord imestama, et väidetavalt on mul elutegevuseks vaja oluliselt rohkem toitu. Siin ma muudatusi pole teinud:) Kõht mahutab ikka niipalju kui mahutab. Seekord sai mu abiliseks TAI programm tap.nutridata.ee Ka nemad on edasi arenenud. Mobiilis on hästi hallatav. Mulle meeldib, et lisatud on liikumispäevik ning see on kenasti integreeritud toitumisega. samuti on palju põnevaid graafikuid, iseaasi, mis nende analüüsidega teha :) samuti on tore mänguasi toitude võrdlemise võimalus. Funktsionaalsus tahaks veel kõpitsemist, aga idee on väga hea. Aga, endiselt on probleem sellega, et ma söön selliseid veidraid toite, mida seal andmebaasis pole. teoreetiliselt saad lisada oma retseptid. Praktiliselt ei õnnestunud mul lisada mitte ühtegi retsepti.
Pane eeltöödeldud oder soolasesse vette keema. 1 kotike = 2 inimest .Peaks aega võtma ca 15 min
Samal ajal keeda valmis bechiamelli kaste
Võta piim toatemperatuurile Sulata (paksupõhjalises nõus) ca 50 g võid Lisa puulusikaga segades juurde 1 spl jahu segu peab jääma ühtlane Hakka vähehaaval, samal ajal segades, juurde lisama piima Lase lisatud piimal seguneda ja kuumeneda, siis alles lisa uus ports. Kokkuvõttes peab konsistents jääma kui vedelamal hapukoorel.
Taas, retsept on internetist. Ja tegelikult on šarloti loogika pisut teine. Taigna peaks jätma alla ja peale ning täidise sisse panema. Aga nii on maitsvam.
Siia sobib värske st uus roheline peakapsas. Vana kapsaga tehes jääb kapsale küpsetusaeg pisut lühikeseks, peaks eelnevalt pisut hautama.
Kapsašarlotka Kogused 2-le
Pane ahi sooja Haki sibul ja küüslauk ning pane pannile õliga madalale kuumusele hauduma klopi lahtu 3 muna sega sisse 3spl hapukoort 2 spl majoneesi
Haki kapsas ribadeks ja viska sibula juurde. Sega läbi. Maitsesta soola. pipra, tilli ja tüümianiga
Pane munasegu epale 3 spl jahu sega jahuga läbi 1 tl küpsetuspulbrit ja soola sega kõik korralikult läbi
Kalla kapsad sisse ning kummuta kogu segu ahjuvormi
Kodujuustupirukas on kerge ja õhuline õhtusöök, aga sobib ka lisandiks lihale/kalale.
Mida vähegi võimalik, teen ma ahjus, kuna ma ei viitsi pliita taga passida. Ahi annab vähemalt pool tundi vaba aega trenniks, meigieemalduseks, laulmiseks., kassiga suhtlemiseks.. ja kütab toa soojaks. Mis Eesti suvede puhul pole just väheoluline.
Retsepti autor ma pole, leitud kusagilt internetist. Kui tunned ära enda retsepti, anna mulle palun teada. Kogus 2-le.
Kodujuustupirukas Pane ahi sooja sulata mikrokas ca 100 g võid
Klopi segamini 3 muna Sega sisse 300 g kodujuustu ca 100 g riivjuustu 4 spl hapukoort 1 dl jahu ja nirista sisse sulavõi Maitsesta soola ja pipraga
Kalla segu ahjuvormi. Riputa üle riivjuustuga Küpseta 200C 30-40 minutit
See on minu lapsepõlvest pärit roog.Juunis või juulis, kui kõik köögiviljad hakkavad valmima. Peaaegu alati külvatakse porgandid liiga tihedalt . Ja porgandeid on oluline harvendada, nad ei kasva suureks ja priskeks kui neil pole selleks ruumi. Niisiis, meil on väikesed porgandid, siis tillukesed kartulid, on magusad herned ja võib -olla isegi esimene kapsas.
Lihtne teha ja väga maitsev. Loomulikult saab seda valmistada aastaringselt, kuid siis ,. see pole see supp.
Ma olen aru saanud, et põhimõtteliselt igas maailma nurgas leidus kunagi natuke terasem inimene, kes segas kokku purustatud teravilja ja vee ning küpsetas selle ära. Tehnoloogia oli erinev, kasutatud vili oli erinev. Aja möödudes võidi lisada õli või piima või lasta segul enne hapneda... ja nimi oli igas maailma nurgas erinev. Aga idee oli õhus ja algallikat leida pole võimalik.
Me teame falafele. Eesti rahvusköögist on teada oa- ja hernekäkid. Ehk siis ei olnud just raketiteadus tampida kaunvili puruks ja röstida, küpsetada ära.
Ja kindlasti juhtus nii mõneski maailma nurgas, et hapupiim unus pliidinurgale ja sellest sai (toor)juust-kohupiim. Sieras, Sõir, Sõr...
Loomulikult. Võtmesõna on kliima ja kohalik tooraine. On üsna keeruline leiutada riisitoite, või lisada oliive, kui neid sinu piirkonnas ei kasva. Ja loogiline, et teatud kliimavöötme ja piirkonna toidud on sarnased. Aga vaatama peaks suuremat pilti.
Oli vist MEM lehel tagasihoidlikult kirjas, et ... mis Eesti rahvusköök... ei meil pole midagi, kõik on mujalt laenatud... nii eestilik, mis nüüd meie....ehk ongi, ja ilmselgelt on Eesti toit fusion, aga turunduse kuldreegel ütleb: võitja pole mitte see, kes esimesena ütleb/mõtleb/teeb/ leiutab. Võitja on see, kes ütleb seda esimesena kõige kõvemini.
Olles nüüd mõnda aega toidublogi pidanud, võin öelda, et meie toidutoorainest jäävad kõige rohkem silma ja tekitavad vau .. efekti: oder st kruubid ja odrajahu, tatar, rukis, peet, metsaseened. Ja kohupiim. Täiesti tavalised asjad, aga me kasutame neid natuke teisel viisil ja kombinatsioonides, kui meist u 600 km kaugemal on harjutud.
Meie menüüs on ka teiste jaoks eksootilisemaid toite/toorainet. Aga unikaalseid asju on raske mujal tarbida, kasutada, populariseerida. Põdrasammal ja murakas on äge, aga paljudes piirkondades neid lihtsalt ei kasva.
Eestlasi on tänaseks üle maailma väga palju. Ja mulle hullupööra meeldiks kunagi mõnel turismireisil leida eesti toidu buss või lausa kohvik....
Soovid kaotada lühikese ajaga mitu kilo!? See on imelihtne! Mul on pakkuda superdieet, milleks ei pea mitte midagi tegema :) :) :)
See postitus on suunatud väga konkreetsetele inimestele. Juhtumisi sain teada, et M, V, T ja A alustasid dieediga. Mu meelest kenad traksis mehed, aga vot, neid endid häirivad paar lisakilo.
Vaatan ja mõtlen. Nende meeste kõrval on kenad saledad vormis ja normis naised. Miks on meestel probleem. Minu empiirilised katsed sõltumatus instituudis näitavad: mehed söövad teisiti kui naised. Ei ole vaja pulbreid. Ei ole vaja karme piiranguid. Söö nagu sööb su naine. Korras :)
Ära karda kartulit. Kas tead, milles on kõige vähem kaloreid? Kas keedetud kartulis, tavalises valges riisis või valgetes makaronides? Õige vastus: kõige lahjem on kartul (100 g ca 75 kcal/ riis ca 130 kcal / pasta ca 106 kcal. NB!Söltub sordist ). Valku on kõige rohkem makaronides, aga kui eesmärk on väiksem kaal, siis ära kartulit karda. Ma kordan. Keedetud kartul. Ja kui pole just kevadine kartul, siis ära piina perenaist kartuli koorimisega. Koorega kartul on veel parem. Kui armastad riisi ja pastat, siis vali täistera. nagu valiks sinu naine.
Jah, ma tean, et sul on nõukogude armeest siiani psühhotrauma. Aga usu. Õigesti valmistatud tatar ja hirss on imemaitsvad. Ja vanad eestlased sõid ülepea üldse hoopis odrakruupe, ube ja naerist :)
ära joo õhtul õlut. Ja üldse on alkohol väga kaloririkas. Mida kangem, seda kaloririkkam. Kui päris lõpuni aus olla, siis suurim kurja juur on see, et alkohol paneb sööma, näksima. Ja usutavasti ei näksi sa õlle kõrvale porgandit, vaid juustu, küüslauguleibu, kartulikrõpse, pähkleid... Vaata oma naist. Tema näksib ka. Aga puuvilju. Tõsi, see kilo mureleid annab talle 120 g suhkruid ja ega maks ka selle üle ei rõõmusta. Aga ikkagi. Rohkem kiudaineid ning vitamiine ja vähem rasvu.
Ära kalla valmistoitu üle hapukoore, majoneesi või ketšupiga. Esiteks solvad sa sellega perenaist. Teiseks tapad toidu maitse. Ja kolmandaks saad mõttetut lisaenergiat. Kõik kolm on head ja omal kohal. Aga õiges kohas ja mõistlikus koguses.
Õpi süüa tegema. Teades tehnoloogiat on kergem teha valikuid. Võta või koogid. Liivataigen koosneb suhkrust, võist ja jahust. Lehttaigen jahust ja võist. Biskviit munast, jahust ja suhkrust. Sinu naine teab seda ja seepärast valib õige koogi...:)
Vaata mida su naine lihaga teeb: kanalt koorib naha ja lihalt lõikab peki. Minu isiklik personaalne nipp. Ürita vähemalt paar kuud süüa liha maksimaalselt üks kord päevas. See on keerulisem, kui arvad. Aga väga huvitav väljakutse. Valku saab (kodu)juustust, munast, kalast, kaunviljadest, teraviljadest.... annab nuputada. ( ja õpi ise süüa tegema)
Täna sööma asudes võrdle taldrikuid. Jah, neil on toiduained erinevates proportsioonides. Naised söövad rohkem köögivilju. Nii minu empiiriline katse, kui ka ametlik statistika kinnitab : eestlased söövad liiga vähe köögivilju ja liiga palju liha.. Ei ole võimalik, et sulle ei maitse mitte ükski köögivili. Midagi sulle ju ikka maitseb. Porgand? Kapsas? Kurk? Tomat?....
Kui õhtustel sõitudel kipub roolis uni peale ära osta Olerexist tortillat. Osta beebiporgandeid. nende ragistamine peletab une. Garanteerin
Ära söö jääke. Leia endas mees, et öelda naisele ja ämmale: sõda lõppes 50 aastat tagasi, nälg oli viimati 25 aastat tagasi. Inimkond on vahepeal leiutanud sügavkülmiku ja jäägid saab homme tööle lõunaks kaasa võtta. Sina ei pea olema see, kes sööb viimase lihatüki, no ainult üks amps tee ometi kauss tühjaks jne.
Ära raputa toidule soola enne, kui oled seda maitsnud. Üleüldse, õpi ise sööki valmistama ja tee oma maitse järgi.
Piim, keefir ja mahl ei ole (janu)joogid, vaid söök. Nende toiteväärtus on lihtsalt nii kõrge, et võta neid kas magustoidu või vahepalana. Mul on tuttav toitumisnõustaja, kes räägib üsna sageli. Tuleb ülekaaluline, arutavad ta menüüd. Joon piima, räägib patsient, No väga hea. Tubli. Ja siis jutu käigus selgub, et joob küll. Aga liiter päevas. Sööb küll jogurtit, aga 400 g korraga.
Eelmisest punktist jätkates. Kõik sõltumatud katsed üle maailma on näidanud. Söödava toidu kogus ja taldriku suurus on võrdelises seoses. Ehk siis võta väiksem taldrik. Kui kõht jääb tühjaks, saad alati juurde võtta.
Keskendu toidule. Sa võid süüa mida iganes sa armastad ja mis maitseb, aga naudi seda 100%. Ja sa märkad, et kogus ei pea olema kilo. Piisab oluliselt vähemast, et saada elamus, nauding. Lisaks. Kui loed samal ajal lehte, vaatad telekat, surfad netis.... solvad kokka ja su aju ei saa õigel ajal täiskõhu signaali. Seega, Söö söögi ajal.
Kõik su naiskolleegid joovad vett, eks? Ma ise pole suurem asi veejooja. Aga vesi annab kaks olulist nippi. Esiteks ajab organism sageli sassi janu ja nälja. Kui tunned nn valel ajal, et tahaks näksida, joo hoopis vett. Ja kui ikka süüa tahad, siis söö. Ja teine, vesi täidab kõhtu. See on vana nipp, et joo enne sööki, siis mahub vähem
Kuigi ma kirjutasin selle konkreetsetele inimestele mõeldes, tahan ma kindlasti üle rõhutada, et inimesed on erinevad, inimeste ainevahetused on erinevad. Mina ei ole ametilt toitumisnõustaja. Nii, nagu sa ei anna oma autot parandada inimesele, kes on " ise autoga sõitnud" ära kuula toidunõuandeid suvalistelt tüüpidelt.
Eestis annab toitumisnõustjate kutsetunnistust välja Kutsekoda. Kõiki muid dokumente, sh pr.Sootsi kooli lõpetajaid võta reservatsiooniga. Ja kui pole kutsetunnistust, siis võiks nõuandjal olla pigem medistsiini- kui kehakultuuritaust.
Aga. Kui uskuda kalli raha eest tehtavaid geeniteste, siis on eestlased võimalik jagada neljaks. Seega, võttes iga dieedi proovimiseks kolm kuud, on sul aastaga selge, mis on just sinu rida. (ja raha võid kanda minu kontole :))
Vahelduseks jälle üks toidupostitus. Ma nägin seda püramiidi blogis jovinacooksitalian.com ja lihtsalt pidin seda jagama.
Vasakul on Vahemeremaade toitumispüramiid ja paremal meie oma. Väga palju on sarnast: söö vähe kommi ja liigu palju. Ja siis hakkavad erinevused. Veini olemasolu toitumissoovitustes on meie tänase alkoholipoliitika valguses lausa küüniline. Meediapildi põhjal põeb iga teine eestlane gluteenitalumatust, neil ehitab teravili toitumispüramiidi põhja...
Üks asi on muidugi soovitused. Teine on reaalsus. eestlased söövad ( TAI toitumisuuringu põhjal) liiga vähe teraviljatooteid, kala ja seemneid- pähkleid. Liiga palju liha (ega sina ju ometi oma lapsele liha ei anna ... ?! :) :)) ja magusat. Ehk siis, me ei sobitu Vahemeremaaga ei soovituse ega ka reaalsusega.
Mu lemmikteema on tegelikult see, et kui palju me ikkagi peaksime arvestama kohalikke olusid, kliimat ja läbi sajandite kujunenud genotüüpe. Ma olen sellest ka varem kirjutanud.
Loodus on olnud uskumatult tark. 7500 aastat tagasi vaatas ta, et siin maalapil on vähe päikest, rohelist vaid mõned kuud aastas, lahjad järvekalad ning ka oliivid ei taha väga kasvada. Samas on uhked rohumaad ja andis meile unikaalse võime lagundada laktoosi, et saaksime kasvõi natukegi kaltsiumi ning D-vitamiini. Stabiilne loomne valk venitas meid pikaks ja me olime nii nutikad, et ehitasime üles vinged riigid. Sarnane lugu on rääkida igast maailma otsast. See, et kusagil kasutatakse rohkelt vürtse ja teisal süüakse puhast rasva ning kolmandas kõike, kes liigutab. Ja neljandas lastakse toidul enne hapuks minna. Ei ole juhus. Loomulikult me ei tea, kas see on selllepärast et või pärast seda... Igal dieedil on oma loogika.
Vaid 20 aastat tagasi oli 9 kuud aastas toorena vaid õunad, jõhvikad, kapsas, kaalikas ja porgand. Täna me saame teoreetiliselt kõike. Teoreetiliselt. Ma olin saate My Kitchen rules fänn ja asi, mis sealt silma hakkas oli, et tegelikult oleme me endiselt vaesed. Järvekala kilo on 25 eurot, Norra lõhe ca 16 eurot. Kana maksab u 2 eurot kilo. Paprika oli ca 4 eurot, minge vaadake värske kodumaise kurgi ja tomati hinda. Kui Poola õun välja arvata, siis puuviljad on u 3 eurot kilo. Ma ei hakka rääkima lambast, veisest ja mereelukatest. Lõunast pärit taimne dieet mõjuks Eestis laastavalt rahakotile ning lõpuks ka tervisele.
Ja hind paneb paraku paika ka meie toitumispüramiidi. Kaua sa kapsast jaksad närida. soovitus süüa kala on armas, aga paraku värske kala osas raskelt teostatav. Lähis Idast tulevad meile tegelikult ju tagasi päris vanadel aegadel eesti toidulaual väga tavalised lammas, hernes, uba, läätsed. Kuid selleks, et see menüü toimiks, peame me selle üle võtma tervikuna. Näiteks sööma kordades rohkem teravilja, kui me sööme. Kui sööksime Prantsuse dieeti Ameerika moodi, oleksime varsti 100-kilosed. Globaalsest jalajäljest rääkimata.
Näis. Kliima läheb järjest soojemaks. Varsti kasvavad Marsil õunapuud ja Eestis viinamarjad. Naturaalne kala saab otsa ja liha muutub väheste rikaste privileegiks. Kuused kolivad kaugemale põhja. Mullas pole piisavalt toitaineid, ehk siis ka köögivili muutub järjest enam väheväärtuslikuks. Naat ja nõges? Vaglad ja sipelgad? Kui sa 50 aasta pärast mu blogi loed, siis oleks huvitav uuesti püramiide võrrelda:)
Mees jäi külapeale kauemaks ja perenaine oli sunnitud ta ka õhtusöögilauda kutsuma.
Tuleb koju ja imestab.
Pakuti valget kala, ahjus tehtud. Sina paned tavaliselt sinna peale ikka mingeid köögivilju või lisandeid. See oli täiesti lihtsalt kala.
Siis oli tavaline keedetud kartul. Lihtsalt värske kurgi viilud. Ja tomativiilud. Tomatile riputati suhkrut peale!!
Ja ei mingit kastet!!!
Mees on mul hull kastmefänn. Väidetavalt nii tema ema kui ka vanema ilma kastmeta toitu ei pakkunud.
Minu lapsepõlvekodus oli nii ja naa. Kui ema viitsis, siis tegi. Aga mida vanemaks ma sain, seda sagedamini oli laual külm hapukoorekaste. Mille võis tegelikult ka salatiks lugeda, kuna seal sees oli roheline ja viljad.
Ma kokkan suht nagu mu ema. Aga kuna ma tean, et kastme puudumisel kaetakse mu hõrgutised puhta hapukoore, majoneesi ja ketsupiga, siis ikka üritan ka kastme valmis teha.
Aga tegelikult on selle loo juures huvitav hoopis see, et me ei tea, kuidas inimesed tegelikult söövad. Pidudel ja kui spetsiaalselt külla sööma kutsutakse, siis ikkagi üldjuhul natuke pingutatakse ja pakutakse parimaid palu. Need miljardid toidupildid meedias- ma pakun, et umbes pooled on ikkagi lavastatud ja tuunitud. Ja teine pool nii uskumatu toiduporno, et palun öelge mulle, et pered oma lastele ju ikkagi sellist toitu ei anna, ju?
Ma loen palju toidublogisid, aga mulle väga meeldib hoopis Notsu oma ( lugeja palub ka pilte, kui saaks. Tänan). Just seetõttu, et see on nii rändom ja selline, kuidas ma ise ja tegelikult süüa teen. Täna nii, homme naa. Mis kodus on, ja kuidas on isu.
Paar aastat tagasi kirjutasin ma teemal Toitumisuuring (siin on viimane, kokkuvõttev osa). Täna on see uuring valmis ja tulemusi järjest tutvustatakse. Üllatus üllatus- selgub, et liha ja maiustusi süüakse liiga palju. Aga teine üllatus on see, et köögi- ja puuviljadega nii pahasti polegi, kui karta oli.
Ehk siis, ma väidan, et me ikkagi ei tea mida inimesed tegelikult söövad.
Võta näiteks praegu väga popp suhkru- ja soolateema. Kas keegi kunagi kodus mõõdab, mitu keeru ta soola toidule peale keerab. Või kohvisse pandud lusikatäisi loeb..?
Igaljuhul. Tegelikult oleks päriselt ka huvitav teada. kui paljud pered tegelikult järgivad taldrikureeglit (annan parima)? Paljudel on prae juures korralikult tehtud kaste (sõltub toidust, aga üritan). Kas salat on koore või õliga? (mõlemad versioonid) Kas leib käib toidu kõrvale?(ei) Aga jook?(ei) ja kui jah, siis milline...
Mulle endale memo päevadeks, kui ma ahastuses taeva poole karjun: midamasüüateen!!
Need on toidud mida ma teen pidevalt nö kinnisilmi ja automaatselt. Enamik mu toite valmib ahjus ja selles nimekirjas toitude tegemiseks kulub maksimaalselt tund aega koos ettevalmistusega.
Hoiatus! Tegemist on 20. sajandi vanakooli roogadega, mille valmistamisel on kasutatud liha, piima, mune, jahu, suhkrut, soola, rasva ja kõike muud, mis tapab.
kanawok. pruunistan kergelt kanafilee, lisan peeneks hakitud köögiviljad- porgand, porru, sibul jne. Kui need on poolpehmed, siis lisan sutike kuuma vett, mille sisse pudistan wokinuudlid. Lõpuks lisan külmutatud oad- herned. Ja maitsestan.
Suvine toit. Grillitud juust. Võib süüa salatiga, aga hea mõte sinna kõrvale on ka frittata, mis on eesti keeles omlett köögiviljadega.
Pasta erinevates variatsioonides. Lihtsalt makaronid millegagi. Canneloni või lasanje. Lasen hakkliha pannil pruuniks, lisan peeneks hakitud köögiviljad - sibul, küüslauk, porgand, tomat. Hautan pehmeks ja lisan tomatikastme. Samal ajal teises paksu põhjaga potis sulatan suure lusikatäie võid, segan sisse lusikatäie jahu. Segan ühtlaseks ning sortsu haaval hakkan lisama piima. Määritud vormi panen kihiti lasanjeplaadid, tomatikastme, bešamellikastme ja riivjuustu.
Ühes Ringvaates tuli järjest kolm lõiku: kõigepealt sai preemia daam, kes kirjutas raamatu veganlusest. Siis rääkis leivaküpsetaja nukralt, et noored ei söö enam leiba. Ning lõpuks oli haige naine, kes üsna ootuspäraselt väitis, et kuna arstid ei tea ju midagi, tuleb diagnoos inimestel endal panna, ja et kõik oleks ikka lõplik ja ravi, siis välistada oma menüüst ka kõik põhitoiduained.
Ajakirjanik Michael Pollan soovitab oma populaarses teoses/filmis süüa vaid seda, mida ka su vanaema toiduks peaks. Hmm... searasvaga praetud kartulid, 9 kuud aastas toorena vaid õunad, kapsas, kaalikas ja porgand. Kohevad pannkoogid rohke moosiga, mõnusad hapukooresalatid ja suussulav krõbe seapraad. Muidugi, vanaemad on erinevad ja ma saan tegelikult aru küll, et Pollan pidas silmas vähest töötlemist, naturaalsust. Mu point on see, et uskudes ja kuulates ükskõik millist soovitust, peab arvestama kultuuriga, ajalooga, taustaga ja tegelikult ka genofondiga.
Loodus on olnud uskumatult tark. 7500 aastat tagasi vaatas ta, et siin maalapil on vähe päikest, rohelist vaid mõned kuud aastas, lahjad järvekalad ning ka oliivid ei taha väga kasvada. Samas on uhked rohumaad ja andis meile unikaalse võime lagundada laktoosi, et saaksime kasvõi natukegi kaltsiumi ning D-vitamiini. Stabiilne loomne valk venitas meid pikaks (vaata alt graafikut) ja me olime nii nutikad, et ehitasime üles vinged riigid. Sarnane lugu on rääkida igast maailma otsast. See, et kusagil kasutatakse rohkelt vürtse ja teisal süüakse puhast rasva ning kolmandas kõike, kes liigutab. Ja neljandas lastakse toidul enne hapuks minna. Ei ole juhus. Loomulikult me ei tea, kas see on selllepärast et või pärast seda...
Igal dieedil on oma loogika. Ning mind tegelikult väga huvitab, kas ja kuidas inimene kohaneb. Kui globaliseerumine jätkub, ja ilmselt isegi Brexit, grexit, ELfinish ei suuda seda takistada- isegi, kui inimesed ei saaks liikuda, liigub info. Ja võõrad kultuurid on ikka põnevad.
Lähis Idast tulevad meile tegelikult ju tagasi lammas, hernes, uba, läätsed. Kuid selleks, et see menüü toimiks, peame me selle üle võtma tervikuna. Näiteks sööma kordades rohkem teravilja, kui me sööme. Kui sööksime Prantsuse dieeti Ameerika moodi, oleksime varsti 100-kilosed. Ning Lõunast pärit taimne dieet mõjuks Eestis laastavalt rahakotile ning lõpuks ka tervisele. Globaalsest jalajäljest rääkimata. Kui me võtame igast natuke, kas see on siis okei. Kas meie organismid kohanevad ja me oleme ka saja aasta pärast pikad ja targad? Või keerame me trende püüdes oma organismid täiesti pekki? Kas loodus saab olla endiselt tark, kui meie ise enam nii väga pole?
Kui varasemalt kas siis kaubavahetuse või siis kliima soojenemisel lisandusid menüüsse nn uued ja võõrad toiduained, rahulikult, järk järgult. Siis täna on olukord pisut komplitseeritum. Meedia.
Soomes on meil olnud võimalik olla tunnistajaks sotsiaaleksperimendile, kus rahvas, ka terved inimesed, hakkasid järjest tarbima laktoosivabu tooteid. Tänaseks on sirgunud põlvkond, kellel laisad ensüümid ja trendist on saanud vajadus. Praegu näeme teist eksperimenti: tänu suhkruhüsteeriale krõbistavad soomlased ja taanlased sahharoosi asemele atsesulfaami, aspartaami, sukraloosi jne või suhkuralkohole. Eks siis näeb, kas 20 aasta pärast on nad kenad ja saledad või siis mitte.
Viimati viibisin hotellis, kus pakuti halal- hommikusööki. Ma ei oska väita või ümber lükata oli see seaduste järgi, või mitte. Minu meelest oli täiesti tavaline toit. Kas siis halal või lihtsalt fänsim hotell, aga rohkesti oli rohelist, värskelt pressitud apelsinimahl ning ahjust tulnud ahvatlevad küpsetised.
Seda tahtsingi kirjutada. Ei midagi asjalikku, aga lihtsalt et põnev on. Uued huvitavad asjad tulevad. Igasugu toitumisnõustajad soovitavad kinoad, mangot ja avokaadot. On tore, et meie toidulauale jõuavad toidud, mida meie kliimas polnud võimalik varem tarbida. Ja on kurb kui unustatakse omamaised superviljad. Eks me siis varsti näeme, milliseks kujuneb eestlase toit.
mind hakkas huvitama, kas see paljuräägitud väide ka tõele vastab. Ilmselgelt pole riikide etniline ja kultuuriline koosseis (k.a. toitumisharjumised ja -kultuur) täna enam homogeensed. Tõsi on see, et otsest võrdelist seost tarbmise ja kasvu vahel pole, Samas on tõsi ka see, et samade riikide nimed korduvad mõlema edetabeli esimeses otsas. Ehk siis väide- riikides, kus tarbitakse rohkem piima on keskmisest pikemad inimesed, vastab tõele. Üllatavalt raske oli leida pikkuste tabelit. Neid on palju ja erinevaid. Valisin wikipedia, kus on segamini erinevate aastate ja metoodikatega saadud meeste keskmised pikkused. Nt 1 ja 12 koha pikkuste vahe on 4,8 cm, mis on päris suur. Aga pikima ja lühema inimese vahe on lausa 25,6 cm, seega see 5 cm taandub statistiliseks veaks. Kõik on suhteline:)
Nii ehk naa. Erandid kinnitavad reeglit. Soome tarbib palju, aga pikkuselt on nad alles 12. kohal. Pikad inimesed elavad ka Saksamaal, Eestis, Austrias ja Belgias, kes on tarbimiselt 17-23 kohal. Samas elavad Albaanias ja Rumeenias kõvad piimatarbijad, kes on kasvult pisikesed. Ei tea siis, kuhu nende türosiinid kaovad. Liiga palju kiudaineid toidus?
Mu mees sööb peaaegu kõike. Kui saab hapukoore, ketsupi või majoneesiga üle kallata, siis sööbki praktiliselt kõike. Mingi lapsepõlvetrauma on ainult piimasupi suhtes ja sõjaväest hirsi osas. Ma olen hirsi suhtes kõhklev. Ja sel põhjusel pole see meil menüüs olnud.
Rootsis, messil, sain aga proovida imelist miniburksi, mille vahel oli hirsist kotlett. See oli vapustav! Loomulikult küsisin ka retsepti, aga unustasin järgmisel sekundil. Nii ehk naa, see jäi kripeldama ja ma pidin seda kodus proovima.
Peale hirsi keetmist sain aru, et feil. Pakutud pätsike oli ilmselt tehtud hirsijahust või - mannast, minu hirss oli sõmer nagu hirss olema peab. Nii et ma hakkasin tõsiselt muretsema, kuidas sellest kotlett saab. Värskelt oli mul meeles hiljutine juhtum kõrvitsakotlettidega. Kõigi loogikareeglite vastu, segades omavahel kokku 3 tahket ainet: keedetud nuudel, riivitud parmesan ja hautatud kõrvits, oli tulemuseks supp. Ilmselt on kõrvitsas niipalju vett, aga miks retsepti autor seda ei maininud... Igaljuhul kõrvitsakotletid jäid mul tegemata, ollusest sai ülimaitsva vormiroa.
Hirsile segasin juurde küüslauku, tüümiani pipart 1 muna riivitud parmesani
ja mu sisetunne ei petnud mind. Segu oli küll vormitav, aga kindlasti mitte pannil küpsetatav. Panin pätsid siis hoopis ahju. Ja tulemus oli väga hea. Küll mitte sama hea kui oli Rootsis, aga väga maitsev ja kotlett püsis õrnal kohtlemisel kenasti vormis.
Ja ka mees sõi ning kiitis. Ka hirsist võib saada asja:)
ehk kuidas kaotada 4 kilo mitte midagi ette võtmata.
Ma andsin paar kuud varem lubaduse, et mitte iialgi enam ma ei pea dieeti. Kuu tagasi avastasin aga ootamatult, et seelikud käivad ümber piha ringi ja ning püksid vajuvad alla. Seda siiamaani, sest ma ei suuda minna uusi riideid ostma.
Ka kaal näitab stabiilselt oluliselt väiksemat numbrit...
Mis toimub, mõtlesin. Kui pingutad ja näed vaeva, ei juhtu midagi ja nüüd niimoodi lambist. Tervis on mul korras, mingit haigust olla ei tohiks. Mida ma siis teisiti tegin.
Vastlate ajal tuli kuidagi teemaks ja jutuks paast. Et vanasti sai liha otsa ning inimesed olid sunnitud paastuma. Kirik varastas kombe ja muutis asja ametlikuks. Ja niimoodi tekkiski mul spontaanne mõte, et teeks lihavõtteni nii, et sööks vaid kord päevas liha-kala st loomset valku. Teine, ja mitte vähem oluline moment selle juures oli see, et senistest toitudest oli kõriauguni. Vaja oli uusi ideid, põnevaid roogi. Mõeldud tehtud ja siiani olen ma sellest kinni pidanud.
Ja ongi kogu saladus. Ma suurendasin proportsionaalselt kordades süsivesikute tarbimist ning vähendasin valgu ja rasva tarbimist.
Ehk siis ma olen läbi isikliku eeskuju jõudnud järelduseni, milleni osutavad sajad maailmas ringlevad dieedid, aga mida mitte keegi ei usu. Muuda oma toitumist ja see toob kaasa positiivse muudatuse.
Kui sõid varem taimetoitu, alusta paleodieedi ja lihaga. Kui enne ei joonud piima ega söönud saia, siis nüüd hakka või siis vastupidi. Vahet pole. Oluline on lihtsalt midagi muuta. M.O.T.T:
Mul on nii lihtne elu, et mu päeva suurim probleem on: mida fkn teha õhtuks süüa. Ma olen vahel mõelnud, et kui ma elaks üksi, oleks kaks võimalust a) kas ma nälgiks surnuks või b) oleksin varsti 100-kilone, kuna sööksin ainult siis, kui kõht on tühi ja kuna siis on juba hilja midagi valmistada, siis ahmiks igasugu rämpsu. Mulle meeldib süüa teha. Aga mulle ei meeldi välja mõelda, mida. Eriti olukorras, kus su pere lemmiksöögiks on " ükskõik mida".
Kuna ma olen õhtusöögi pidanud välja mõtlema vähemalt 8395 õhtul, siis vahepeal suutsime ahastuses proua survel luua peres traditsiooni, et nädalavahetusel võtsid kogu selle teema enda peale teised. Aga millegipärast hääbus see ülimalt meeldiv komme... peabki uuesti asja jutuks võtma.
Ei saa öelda, et retsepte pole. Internetis on neid miljoneid, kui mitte rohkem. Lisaks loendamatud retseptinurgad ja raamatud. Aga otsida ei viitsi- ja ma ei taha ka, et midatehaõhtukssüüa oleks mu päeva keskne teema. Ja need retseptid, mis näkku karjuvad, väga sageli ei kõneta. Kõik on juba olnud. Teed sa õhtuks pilaffi või paellat või risottot. Kõhus lõppeb kõik ikka kana ja riisina. Retsepti võimalus on anda uudne maitseaine idee või kui väga hästi läheb, siis mõni tehnoloogiline nipp. Vanasti oli Nipiraamatus üht-teist, aga vist on nad toimetajat vahetanud vms, nüüd on vaid salatid ja pirukad. Ma ei taha süüa iga päev saia-pirukat. Ja salat on minu jaoks soojema hooaja söök. Kuigi meil köetakse piisavalt, tahaks ma ikkagi aeg-ajalt ahju järgi panna ja sooja toitu süüa.
