Puhas, vagur ja (seksikas) vanainimene.

Annan taas ära miljonidollari äriidee kirjutavale inimesele.
Teatavasti on eestlased ühed maailma pikemad ning PISA testide põhjal ka maailma targemad. Kindlasti leiab natuke otsides kinnituse ka meie rahulikkuse ning töökuse kohta.
Vaja oleks kirjutada ingliskeelsed bestsellerid:
Eestlaste Tarkuse Saladus ja Kuidas Saada Sama Targaks Kui Eestlased.
Eesti. Inrovertide Paradiis. 10 viisi, Kuidas Sina Saad Eesti Riigi Lahendusi Kasutada Oma Karjääri Edendamiseks

See on mul samalt autorilt teine raamat.
Mireille Guiliano " Prantsuse naised ei vaja iluoppe".
Ja kuigi ta nõuanded on mõistlikud ja asjakohased, siis see mõõdutundetu üldistamine ja prantslaste kiitmine hakkab vaikselt närvidele käima. Aga inimestele meeldib ja nad ostavad.

Seekord on juttu väärikast vananemisest. Ehk, nagu autor selle sõnastab. hoiakuga/ suhtumisega vananemisest ( agening with attitude)

Mulle jääb ikkagi siiamaani segaseks see punkt või piir, kus ma peaksin üle minema nn vanemate inimeste kategooriasse.
Mireille vihje on tegelikult nutikas. Kuni sa käid tööl, pead paratamatult olema läbilöögi- ja konkurentsivõimeline. Pead olema nooruslik ja äge. Ehk siis rahulikult vananema võib hakata pensionile minnes.

Suvine värske köögiviljasupp

 

See on minu lapsepõlvest pärit roog.

Juunis või juulis, kui kõik köögiviljad hakkavad valmima. Peaaegu alati külvatakse porgandid liiga tihedalt . Ja porgandeid on oluline harvendada, nad ei kasva suureks ja priskeks kui neil pole selleks ruumi.
Niisiis, meil on väikesed porgandid, siis tillukesed kartulid, on magusad herned ja võib -olla isegi esimene kapsas. 

Lihtne teha ja väga maitsev.
Loomulikult saab seda valmistada aastaringselt, kuid siis ,. see pole see supp.

Suvine värskete köögiviljade piimasupp

• Portsjonid: 4-6
• Aeg: 40 minutit
• Raskusaste: lihtne
•  

Suveõhtusöögiks piimasupp värskete köögiviljadega.

Koostisosad

• 2 liitrit piima
• 3-4 porgandit
• 200 g kapsast
• 200 g värskeid herneid või ube
• 2-3 kartulit
• 3 supilusikatäit võid
• muud köögiviljad sibul, tomat, porrulauk, petersell, seller, kaalikas …
- sool, pipar, maitseroheline

Juhised

1. Haki köögiviljad ühesuurusteks tükkideks. Sulata või ja lisa sibul, porgand ja kartul. Hauta, kuni köögiviljad on poolpehmed.
2. Lisa veidi keedetud vett (ca 1 liiter), lisa värsked herned ja kapsas ning keeda pehmeks
3. lisa piim, lase keema. Maitsesta
   
   
   

Kes leiutas toidu ?

Ma olen aru saanud, et põhimõtteliselt igas maailma nurgas leidus kunagi natuke terasem inimene, kes segas kokku purustatud teravilja ja vee ning küpsetas selle ära.
Tehnoloogia oli erinev, kasutatud vili oli erinev.  Aja möödudes  võidi lisada õli või piima või lasta segul enne hapneda...
ja nimi oli igas maailma nurgas erinev. Aga idee oli õhus ja algallikat leida pole võimalik.

Me teame falafele. Eesti rahvusköögist on teada oa- ja hernekäkid. Ehk siis ei olnud just raketiteadus tampida kaunvili puruks ja röstida, küpsetada ära.

Ja kindlasti juhtus nii mõneski maailma nurgas, et hapupiim unus pliidinurgale ja sellest sai (toor)juust-kohupiim. Sieras, Sõir, Sõr...

Loomulikult. Võtmesõna on kliima ja kohalik tooraine. On üsna keeruline leiutada riisitoite,  või lisada oliive, kui neid sinu piirkonnas ei kasva. Ja loogiline, et teatud kliimavöötme ja piirkonna toidud on sarnased.
Aga vaatama peaks suuremat pilti.


Oli vist MEM lehel tagasihoidlikult kirjas, et ... mis Eesti rahvusköök... ei meil pole midagi, kõik on mujalt laenatud...
nii eestilik, mis nüüd meie....ehk ongi, ja ilmselgelt on Eesti toit fusion,
aga  turunduse kuldreegel ütleb: võitja pole mitte see, kes esimesena ütleb/mõtleb/teeb/ leiutab.
Võitja on see, kes ütleb seda esimesena kõige kõvemini.

Olles nüüd mõnda aega toidublogi pidanud, võin öelda, et meie toidutoorainest jäävad kõige rohkem silma ja tekitavad vau .. efekti: oder st kruubid ja odrajahu, tatar, rukis, peet, metsaseened. Ja kohupiim.
Täiesti tavalised asjad, aga me kasutame neid natuke teisel viisil ja kombinatsioonides, kui meist u 600 km kaugemal on harjutud.

Meie menüüs on ka teiste jaoks eksootilisemaid toite/toorainet. Aga unikaalseid asju on raske mujal tarbida, kasutada, populariseerida. Põdrasammal ja murakas on äge, aga paljudes piirkondades neid lihtsalt ei kasva.

Eestlasi on tänaseks üle maailma väga palju. Ja mulle hullupööra meeldiks kunagi mõnel turismireisil leida eesti toidu buss või lausa kohvik....

RMK Matkatee Kalmeoja- Aegviidu. Osa 2

Rabamurakas

Jehuu, umbes 70 käidud ja 300 km veel minna :) Ma tahtsin puhkuselt võtta maksimumi, aga kahjuks ei õnnestunud leida kahte järjestikust vaba päeva.

Seega seekord ühepäevamatk. Kalmeoja- Aegviidu 38 km. Eelmisel korral alustasin Aegviidust.  Nii et, võtsin tüki eespoolt.

Alustama samast kus eelmise matkapostituse lõpetasin. Kiidan endiselt RMKd loodud infrastruktuuri eest ja laidan info pärast. Neil oleks hädasti vaja tööle võtta üks IT tüüp ja nutikam turundusinimene.

Tõsi, ma tõesti ei tea, äkki enamik inimesi käib matkal nii, et sõidab autoga punkti A, jalutab seal ringi ja tuleb alguspunkti tagasi. Sellisel juhul ma vabandan. Ehk siis, mu pahameele põhjuseks on see, et ülitäpselt on kirjutatud kuidas saab alguspunkti autoga, palju on parkimiskohti jne. Aga kuidas saaks algusesse/lõppu ühistranspordiga?? Ilmselgelt ei käi buss iga telkimisplatsi juurde, aga nagu ma tänaseks tean, siis kilomeetri- kolme kaugusel on alati mingi bussipeatus või asustatud koht.
Jah, mul ei ole keeruline see guuglest ise välja otsida. Aga miks ma pean? Miks see eeltöö ei ole eelnevalt RMK infomaterjalide koostajate poolt tehtud.

Viru Raba

Niisiis. Kalmeoja telkimiskoha juurde saab Ulliallika peatusest. Kas pole tore nimi ?:)
Kui bussist maha tuled, jaluta paarsada meetrit tagasi ja keera vasakule metsavahele. Kilomeetrike kõndida ja oledki alguspunktis. Väikese metsajärve kaldal, kõik vajalik olemas, ideaalne ööbimiskoht.
Soovi korral võib selle vahele jätta, sest Viru Raba on kohe sealsamas.
Bussisr väljusin kell 9.30

Viru raba, nagu rabad ikka, oli imeline. Muuseas, tulemas on super murakaaasta, murakaid oli palju, aga nad polnud veel valmis.
Rabasse oli toodud ka neli bussitäit sakslasi. Ja nii nad tulid mulle sel kitsukesel real gundersendi meetodil vastu. Õhates ja pildistades ja viisakalt tänades, aga tüütu oli. Astuda iga mõnekümne meetri pärast kõrvale. Nagu oleks kesklinnas :)

Rukki- rabarberikook

 

Lihtne ja maitsev kook inimestele, kes ei taha või kellele ei maitse väga magusad koogid.

Rukki ja šokolaadi kibedus, hapukas rabarber ja krõmpsuvad pähklid loovad imelise koosluse.

Rukkijahu ja kohupiim muudavad selle koogi kergemaks ja tervislikumaks

Rukki- ja rabarberikook

• Portsjonid: 4-6
• Aeg: 50 minutit
• Raskusaste: lihtne

mittemagus, kerge kook rabarberiga